31.detsembril Vigalas

Kasutaja Vabadusvõitlus Eestis foto.
Põrgupõhja lahingu 70. aastapäev.
Mälestuskivi paigaldamisest 10 aastat.
Eesti Endiste Metsavendade Liit - 25 aastat.

Põrgupõhja punker oli Relvastatud Vastupanu Liidu (RVL) staabi punker. Relvastatud Vastupanu Liit loodi 1946. aastal eesmärgiga koondada inimesi, kes oleksid valmis Nõukogude võimu vastu astuma ning Eesti Vabariiki taastama. RVL-i kuulus mehi nii Märjamaa vallast kui hiljem ka teistest piirkondadest. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi andmetel oli organisatsioonis 350 liiget, arvatakse ka, et liikmeid võis olla kuni 500.

Punker asus Raplamaal Konuvere ja Vana-Vigala lähedal metsas. NKVD ründas RVL-i punkrit 31. detsembril 1947. Lahingus sai surma kaks metsavenda ja umbes 50 NKVD sõdurit. Staap taandus lahinguga.

Mälestuse jäädvustamine:
8. septembril 2007 avati staabipunkri asukohas mälestuskivi langenud metsavendadele.
28. veebruaril 2015 avati läheduses punkri täismõõdus rekonstruktsioon.

Metsavendlusest kõnelevad tunnustatud ajaloolased. Mälestuspärgade ja -küünalde asetamine Põrgupõhja lahingu mälestuskivi jalamile. EEML tunnustuste üleandmine. Sõdurisupp.

Sündmust korraldavad Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Kaitseliidu Rapla malev.

Alustame pühapäeval, 31. detsembril 2017 kell 10.00.
Kõik on oodatud!

Lühikursus

Kasutaja MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala foto.

Luuletust pole - leiame!

Kasutaja Telegram foto.

Valged on põõsad ja valge on lumi.
Valge mu mõte ka.
Üle härmatand maa
kõrgete kellade kumin.

Kuulan hardalt ja keeletult,
olen pisem ja arem.
Ning ma tahaksin
meeletult, meeletult
olla enesest parem.

(Lehte Hainsalu Jõulukellad).

Lugemissoovitused

Kirjanik Karl-Martin Sinijärve värskeimat raamatusoovitust: http://www.nlib.ee/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitus-2/
Rahvusraamatukogu eesti keele referendi Maire Liivametsa raamatuarvustused, sest just sealt võid leida mõne põneva kingiidee:http://www.nlib.ee/index.php?id=28951

Palju õnne!

Kasutaja Aveli Meeles foto.
Täna, täpselt 20 aastat tagasi, alustasid need vahvad mehed koos laulmist! 
Palju palju palju õnne, tervist ja loomulikult jätkuvalt head lauluhäält! 

Nii ajaratas ringi käib - viimane aasta ja ajalugu

Kasutaja Priit Määltsemees foto.

Lugege Maalehte

60+ lugege!

Vabandage!

18. detsembril suletakse raamatukogu kell 13.30

Olen Märjamaal aastalõpu asutuste juhtide koosviibimisel

19. detsembri 2017 istungi teade Märjamaa vallas

Indrek Hirv (sündinud 15. detsembril 1956 Kohilas) on eesti luuletaja, tõlkija ja kunstnik.

Raplamaa on jaotunud neljaks vallaks.

OMAVALITSUSJUHTIDE TABEL | Nüüd on paigas kõik vallavanemad ja linnapead

Tule, vali ja loe! Leiame sobiva!

Kasutaja Toila Raamatukogu foto.

ARVO VALTON

Saadame sünnipäeva tervitused 82. hällipäevaks eesti proosa- ja näitekirjanikule, luuletajale, stsenaristile, tõlkijale ja publitsistile Arvo Valtonile.
Arvo Valton on erakordselt viljakas ja omanäoline autor, kelle loomingus on ligi 70 originaalteost ja arvukalt tõlkeraamatuid. Ta on olnud võtmefiguuriks eesti kirjanduse proosauuenduses juba 1960–70. aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid ja miniatuurid.

Thorbjørn Egneril 105. sünniaastapäev

105. sünniaastapäev norra näitekirjanikul, laulukirjutajal ja illustraatoril Thorbjørn Egneril, kes sai kuulsaks eelkõige lastele mõeldud raamatute, näidendite ja muusikalidega.
1983 sai Egner Peer Gynti auhinna, mis antakse kord aastas Norrat maailmas positiivselt tutvustanud inimesele.

Pilk möödunud aastale Jaani pilgu läbi

Oli 6. detsembril

Kohtusime raamatukogus Kaie Bergmanniga Raamatute "Vesi minu veskile"  ja "Ära veni, vanaema" autoriga.

Tänan Kaie Bergmanni , raamatusõpru ja meie  sots.töötajat Aivet, kes aitas meie külalise kohale toimetada. Paar tundi möödus kiiresti. Järgmine kohtumine jaanuari lõpus järgmise külalisega. Lugege raamatut "Minu Norra"

Täna rahvamajas

Kasutaja Vana-Vigala ANK foto.

Uued raamatud


Annetus

Kasutaja Lembitu Twerdianski foto.
Tulge lugema! laenutama

Kas eesti keelega saab elus hakkama?

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras.
Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard
Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard
Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.
Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.
Eelöeldut silmas pidades korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts koostöös teiste seltsidega laupäeval, 9. jõulukuu päeval kell 12 Viimsi mõisas (Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis) arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ Sissejuhatavate ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus on pühendatud eesti keele hetkeolukorrale ja tuleviku väljavaadetele, pidades silmas lähenevat riigi suurjuubelit.

Peole!


Kasutaja Märjamaa vald foto.

Kõigile rahulikku jõulukuud

Kasutaja Enn Ojaste foto.



TALV VIIPAB, UKSE EES ON TAAS TA,
SAAB JÄLLE LÕPULE ÜKS AASTA.
ÜKS AASTA OTSA TEISTE REALE.
PÄEV TAGANEB, ÖÖ TUNGIB PEALE.
PUU KÕRVAL RAAGUS SEISAB PUU.
MIS PARATA! DETSEMBRIKUU!
MIS PARATA! SIIN TAEVA ALL JU
EI OLE SOOJUST NÕNDA PALJU,
ET LÕPPEMATULT, AASTA RINGI
SEE SUUDAKS SOOJENDADA HINGI...
(A. Sang)