Avagem enam oma
koduväravaid, et linlased saaks maale tulla.
Kolmandal
üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja
ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid
võimalusi pakkuv avatud talude külastusel, siis Vigala 43 liikmelise reisirühmana haarasime
võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese
presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu, mis peamine
raudkivid korjati sealt-samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks. Austust ja lugupidamist vääriv külastus presidendi
vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100-nda
aasta künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib
maaelust ning ehedast toidust. Teisalt maaelu minister Tamm on toonud
strateegia koolikavasse, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja
ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C.R. Jakobsoni öeldu: „
See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib
omaenese päralt on „. Ringsõit hõlmas
kuute talu, seega külastuskordi rühma peale 258, nii palju statistikat. Esimeseks vastuvõtjaks Reet Karukäpp
Kilksamal. Perenaise elus üks ajalooline fakt, ta on sündinud 17. Juunil
1940, see on päev, mil Venemaa väed tungisid Eestisse. Enne Lõunat Eesti
Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati
paelunud, mil omandas doktorikraadi
geoloogias. Meile tutvustab talu
tagasisaamise lugu, keeruliseks tegi maaparandusetööd vanade rebasefarmimüüride
vahel. Teisalt on maa seal vähe viljakas. Seepärast peab õigemaks kasvatada
musta sõstart. Sel aastal kevadkülm rikkus hea saagi korjamise võimaluse.
Mustsõstar on inimese tervisele hea.
Marju kasvatab kolmel hektaril. Samas leiab, et alati pole kasulik marju
kokkuostu viia, toodangut tuleks väärindada. Toota mahla, siirupit, veini. Seda
ta teebki. Tööstuslik tootmine ei ole
tema jaoks, temale meeldib ise asju teha ja uurida ning katsetada ligikaudu
40-e sordiga. Perenaine lausub, kel
endal sõstraid pole, tasub ühendust võtta. Tori
Siidritalu lugu. Karmo ja Veranika
Haas asusid elama maale 2014 aastal, et rajada oma siidri- ja veinitalu. Kohapeal
perenaine korraldab siidrite degusteerimist küünikohvikus, peremehega tegime
ringkäigu 20-l hektaril viinamarja ja õunaaias, lõpuks peatusime tootmishoones,
mis ümberehitatud laudast; laut olla
kolhoosiajal moldaavlaste tehtud, kelle peamiseks tööriistaks kirves. Peremees
on õppinud pookima, ise puid kasvatama ning jagab õpetusi teistele huvilistele.
Loomulikult pere teeb kõike, alates ehitamisest, mahla tegemisest, pudelitesse
villimisest ja etikettide pealepanekuni. Küünikohvik töötab kevadest
oktoobrini. Pererahvas katsetab õunasiidriga, sest toit ja vein käivad
käsikäes. Tore et õllepruulikodadele on lisaks tulnud siidrikojad. Meenus teinegi ütlemine „Üks maakoht ilma
õunapuu ja lilleaiata on nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata. Jäi
soovida edu noorele perele tema ettevõtmistes. Suure tee lähedalt leidsime järgmise
külaliste kogunemiskoha Panga hobitalu. Talus
saab tutvust teha küülikute, lammaste, kanadega, partidega, kalkunitega. Püüavad
suure pere jaoks ise võimalusi luua. Väikeses tootmistalus töötavad õed Aulika
ja Anne-Ly Olgo. Mäletame neid eelmise aasta Maahommikust, kus nad kirjeldavad
elu kodukohas pärast seiklemisi Ameerikas. Kõigepealt oli see talu väga hea
peatuskoht lastega peredele, sest lapsi huvitavad eelkõige loomad. Sel päeval
oli pereliikmed ametis külalistele toidu pakkumisega. Olime õnnelikud, et seal
peres oli hea lõunatada. Talu ümber
ainult 5 hekatarit maad, lisaks eemalt paistsid vanad tootmishooned. Näidati rajatud vaarikaistandust, kus kevadkülm
võttis saagi saamise võimaluse. Nüüd
tuleb uusi paremaid võimalusi
leida. Edasine teekond viis Tahkuranna,
kasvava elanikkonnaga valda, mitmete ettevõtjate juurde. Peagi olime Pärnumaa Ahti Tedremäe Thormani sepipajas. Sepatööd
tehakse 20 aastat. Rauataltsutamine mehele meeldib, ei ole läinud muudele
avarustele. Tedremäe arvab, et kutsekooli õpilastel on väike praktikakogemus,
ei saa tööga hakkama. Ootaks enamat. Riiulitel näeme mitmeid sepiseid,
suveniire, sisustustarbeid, ehituses tooteid mitmetele ehitusprojektidele. On
võimalik osta kingituseks meeneid. Isetegemine ja nupukus on hoidnud sepatöö
nõutaval tasemel. Sepikojas oli võimalik rauda taguda, valmistada esimese tööna
sepanaela. E-pood pakub käsitöömeistritele müügivõimalusi. Uulus
mesinike kohtumine Maarika Puusepa pool. Tänapäeval on päris palju räägitud
mürgitatud mesilastest, Pärnumaal pidid
mesilastele korjeks head tingimused olema. Meeldiv tõdeda. Nägime mee tootmist, kuulsime lugusid
meepõhistest toodetest, mesilasvahast - küünaldest. Saime mett maitsta, osta koduteele
kaasa. Sealne mesinik hindab väga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Mesilasperesid
130 ringis. Talvel tegeldakse vahaküünalde valmistamisega. Puusepp on iseõppija,
mesindus on väga traditsiooniline eluala, pole jänni jäänud. Meetootmine on perele elatusallikas. Peavad „itaaliamesilasi“. Mesilasmürk aitab
liigesevalude vastu, on soovitanud sõpradele. Meel on väga palju häid omadusi,
kõlbab toiduks kui ka raviks ning lapsi tuleks harjutada mett sööma. Oluline
on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, rabadest, metsadest. Selle eest tasub seista. Annan ühe retsepti: külmetuse korral riivitud
küüslauk meega 1:1; võtta kolm korda päevas. Viimane ettevõte, mida külastame on Liha ja Suits, juhiks Tauno Värk. Lõuna-Euroopa
lihalettidelt saadud head maitseelamused
panid alguse Tahkuranna ettevõtmisele Laadi külas. Lihatoodetel võiks olla
piirkondlik eripära. Toote valikust
leiab kolme erineva lisandiga suitsuvorsti, sinkvorsti, Krakovi vorsti,
suitsuliha, vinnutatud veiseliha. Nimetusi jätkub. Õue letil oli võimalik
toodangut maitsta ja tasuta kohvi kõrvale juua, alles siis keldrisse minna
kaupa tegema. Kinnitus teadmine, Igal juhul väärt ettevõtmine. Paar
rida kohapealt. Tahkuranna vallas 9 küla, neist Laadis elab 400 inimest. Külas
tegutseb 32 OÜ, 9 FIE ja 4 MTÜ. President Päts on pärit tegusast piirkonnast, praegu
tuntumad Jõulumäe Tervisekeskus ja Lottemaa. Vigala rühma nimel tänan Pärnumaa
ettevõtjaid toredate kohtumiste üle, päev kulges edukalt ja igas kohtumispaigas
jätsime vastuvõtjatele Vigala tatratooteid, maitsvat teed ja Vigala kirjaniku Kaie
Bergmanni raamatu. Uute kohtumisteni. Jaan Viska
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar