Paljudel meist on kindlasti ka eelnevatest aastatest mõningaid kaunistusi alles – ega me igal detsembrikuul ka uut komplekti kuuseehteid ja teisi kaunistusi ilmselt majja ei too. Mõned vahvad ideed tahaksime aga teile siiski soovitada, et sel aastal tuleksid munadepühad veidi teistmoodi ja värskete mõtetega.
Arne Merilai 56.a.
http://tartu.postimees.ee/3853685/plaadiesitlusel-konelesid-korvuti-poetess-ja-kirjandusprofessor?_ga=1.183589094.1153571971.14931162
Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.
Allikas: Wikipedia.org "Arne Merilai"
https://arhiiv.err.ee/vaata/kohustuslik-kirjandus-arne-merilai-ja-ene-mihkelson
Kirjanduse tutvustamine. Lugejad tänavad!
Täna teieni jõudvad "Liivametsa lugemised" kannavad aukartustäratavat numbrit 100. Maire ütles ise mõni päev tagasi seda möödaminnes mainides: „Ah, see on lihtsalt üks number.“ Tegelikult ei ole ju!
Et ma päris üksi nii ei arva, siis toetun Ere Raagi sõnadele: „Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referendina tööle asudes septembris 2005 võttis Maire Liivamets enda kanda lugupidamist vääriva, aga raske ülesande tutvustada raamatukoguhoidjaile uut eesti kirjandust. “Pöördumine eesti kirjanduse asjus” RR‐i kodulehel tõi raamatukoguhoidjateni esimesed “Liivametsa lugemised”. Igakuised kõige värskemad kirjandusveerud eesti kirjanduse kohta sisaldavad lühikommentaare ja tekstinäiteid ning jõuavad Eesti Rahvusraamatukogu kodulehe kaudu kõigi huvilisteni. Raamatukoguhoidjaile mõeldud lähetuslaused annavad ülevaate eelmise kuu kirjanduse tähtsündmustest (raamatuesitlused, kohtumised, seminarid) koos omapoolse hinnangu või soovitusega lugeda mingit kindlat artiklit. Raamatututvustusi ilmub pea igas korralikus kultuuriväljaandes (vt Sirp, Vikerkaar, Looming, Eesti Päevalehe kultuurilisa Arkaadia, Postimees, Värske Rõhk) – mõni sisukam, teine mittemidagiütlev. Raamatukoguhoidjal on raske selles infotulvas õiget üles leida või valikut teha. Maire Liivamets, püüdes aimata raamatukoguhoidja vajadusi, eriti kogude komplekteerimisel, ei paku rutiinannotatsioone, vaid kirjanduskriitikat, mis aitab raamatukoguhoidjal lugejat õigete teosteni juhtida.“
Artikkel „Liivametsa lugemised – oodatud abi“ ilmus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatus 2006/2007 sel puhul, et ERÜ juhatus tunnustas 2006. aastal Maire Liivametsa ERÜ aastapreemiaga pühendunud tegevuse eest tänapäeva eesti kirjanduse vahendamisel ja tutvustamisel raamatukoguhoidjaile.
Aitäh, Maire, jääme huviga ootama järgmisi lähetusi!
Reet Olevsoo
--
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
--
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Uku Masing 32.a. surmast
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott (oskas umbes 60 keelt; tõlkis 20-st, nt heebrea, etioopia, süüria, araabia, kopti, pärsia, jaapani, havai, kreeka, ladina, itaalia, prantsuse, saksa, inglise jt keeltest ning jidišist ja sanskritist).
Uku Masingu pärandi uurimise, korraldamise, arhiveerimise ja levitamisega tegeleb Uku Masingu Kolleegium.
Südame heaks!
Neljapäeval, 20 aprillil kell 14.00 Vana-Vigala Rahvamajas
SÜDAME TERVISEPÄEV.
Loengud, Raamatute näitus Vana-Vigala Raamatukogult
Kohtumiseni!
SÜDAME TERVISEPÄEV.
Loengud, Raamatute näitus Vana-Vigala Raamatukogult
Kohtumiseni!
Küsige raamatut raamatukogust.
"Raplamaa Sõnumite" värskes numbris ilmus Reet Saare pikk ja põnev lugu ka Vana-Vigala raamatukogu lugejast, raamatu "Minu Norra" autorist Tanel Saimrest.
Vaata ka: https://sõnumid.ee/…/teadmisjanuline-rannumees-on-ringiga-…/
Ta on andnud lubaduse tulla kohtuma lugejatega.
Vaata ka: https://sõnumid.ee/…/teadmisjanuline-rannumees-on-ringiga-…/
Ta on andnud lubaduse tulla kohtuma lugejatega.
Täna Mihkli kirikus kontsert.
Täna sada aastat tagasi ühendati eestlaste asualad esimest korda ajaloos ametlikult meie maaks. Seda olulist tähist Eesti teel iseseisvuse poole meenutatakse Pärnumaal Mihkli kirikus. Täna sada aastat tagasi toimunust on ajendatud ka 16. aprillil toimuv EV100 avasündmus. Pühapäeval toimuvad endisel kubermangupiiril Peipsi rannalt Läänemere kaldani rahvamatkad, millele oodatakse osalema 3000 inimest. Matkadele saab registreerida aadressil ev100.ee! https://ev100.ee/…/tana-moodub-100-aastat-eestlaste-asualad…
ARVED VIIRLAID 95.
95. sünniaastapäev eesti kirjanikul Arved Viirlaiul.
Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutas Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme.
1953. aastast elas Viirlaid Kanadas.
Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroika’ni tembeldatud pagulaskirjanikest „keelatuimaks“. Endel Nirgi väärt ülevaateteosesse „Eesti kirjandus“ (1983) ei lastud Viirlaiu nimegi.
Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroika’ni tembeldatud pagulaskirjanikest „keelatuimaks“. Endel Nirgi väärt ülevaateteosesse „Eesti kirjandus“ (1983) ei lastud Viirlaiu nimegi.
"Arved Viirlaiu 1952. a. ilmunud suurteoses "Ristideta hauad" kangastub eesti rahva ajaloo üks süngemaid ajajärke: Teise maailmasõja tõttu kaotatud iseseisvus, kolm võõrast okupatsiooni, lõppedes maa ja rahva põhjaliku laastamisega NKVD terroriga Vene teise okupatsiooni ajal a. 1944. Nendest "saatusliku sügise" sündmustest ajendatud põgenemisteekonnad olid aga vaid üks osa eesti rahva tolleaegsest ajaloost."
(Tiina Kirss, kirjandusteadlane)
(Tiina Kirss, kirjandusteadlane)
Foto: Delfi/Eesti ajalehed
Pühadeni on veel aega
http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2017/04/taevakarva-munad.html
Meie seadsime sammud Koduekstrasse ja valisime sealt välja mõned traditsioonilised lihavõttekaunistused ning vahvad värvid, mida uutmoodi tehnikaga munadekaunistamisel kasutada.
Vahvate pildikestega värvilised munad valmivad paaritunnise lõbusa meisterdamisega
Munade värvimisel soovitame kindlasti lastega koos oma loomingulisus proovile panna ja “vanast heast” sibulakoortega värvimisest seekord veidi kaugemale vaadata. Meie katsetasime enne pühi järele Koduekstra värvikomplektid koos kleepsudega. Tegu on küllaltki lihtsa meetodiga, kuid soovitame siiski pakis leiduv kasutusjuhend enne hoolikalt läbi lugeda.
Ilusate värviliste munade meisterdamisel pole vaja lisaks värvikomplektidele muud kui kõvakskeedetud valgeid kanamune, kausse erinevate värvide jaoks ja salvrätikuid värvi kuivatamiseks. Väike nipp või nõuanne siiski veel: kuna tegu on toiduvärvidega, mis nahalt väga lihtsalt maha ei tule, soovitame võimalusel kasutada meisterdamisel kummikindaid. Meie nii targad oma katsetamisel ei olnud ja värvi maha pesemiseks läks tõepoolest hiljem natuke aega ja kannatust tarvis.
Tehnika ise on aga küllaltki lihtne ja väga töökindel. Erinevate värvikihtide vahel kleepisime munadele pakis kaasas olevad kleebised ning neid ükshaaval eemaldades ja erinevate värvidega kausikestesse kastes saimegi tulemuseks toredate pildikeste ja mustritega värvilised munad.
Laudadele ja riiulitele kollased tibud, värvilised vutimunad ning erksad suled
Rõõmsa põhademeeleolu loomisega on Koduekstra alati hästi hakkama saanud. Tänavugi on lihavõtete eel sealt võimalik valida erinevat sorti kaunistusi. Meie valisime esiteks välja lisaks munadevärvimise komplektidele veel erksavärvilised suled, mida saab kasutada vastavalt oma maitsele. Esiteks on nad alati abiks lauakaunistamisel erinevate korvikeste ja teiste toidualuste sees. Samuti sobivad nad suurepäraselt ka kõikjale mujale pindadele – kasvõi kaminasimsil pildiraamide vahele! Lapsed appi võttes leiab neile kahtlemata majapidamises just kõige õigemad kohad.
Tubade kaunistamisel kasutasime veel ka värvitud dekoratiivseid vutimune ning pisikesi kollaseid tibusid. Viimaseid leiab Koduekstrast ka erinevas suuruses ja nii saab neid kasutada täpselt seal, kuhu nad teie nägemuse järgi kõige paremini sobivad.
Münadepühad on aeg, kus nii munade värvimisel kui ka kogu elamise kaunistamisel on kõige enam abi ikka laste ja ka teie endi loomingulisusest. Kui abivahendid on valmis muretsetud, võibki väikese kevadise uuenduskuuriga kodus pihta hakata!
Tellimine:
Postitused (Atom)