Tallinnas

Teade! Suvelugemine 2016 lastele

Palun astuge raamatukogust läbi ja tooge ära raamatud. On aeg lõpetada suvelugemine ( Teen kokkuvõtteid lugemisest)
23.septembril 2016 Kohila Gümnaasiumis 15.00 - 18.00 maakondlik lõpetamine. Vana-Vigala Põhikoolist saavad osa võtta paar õpilast. Täpsustan järgmisel nädalal.

Täna õnnitleme!

Kätlin Kaldmaa on luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja ajakirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia ja lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal
Sündis: 30. august 1970 

Kodukandipäev 19.08.2015

Näitus rahvamajas

Kodukandipäeva korraldamist toetavad: Vigala vald, KULKA Raplamaa Ekspertgrupp, Vigala Piimatööstus, Lihula TÜ, MTÜ Vigala Külade Ümarlaud.

Laupäeval, 27, augustil Põrgupõhjale kell 18.00

Kooriühing Vigalas

Kolmapäeval 17. augustil

kell 21.00

EESTI KOORIÜHING

Kirikukontsert Vigala kirikus

Heinavanker

Teisipäeval 16. augustil kell 20.30 EESTI KOORIÜHING Rahvusooper Estonia Poistekoor Vigala kirikus Dirigent Hirvo Surva

Armastatud näitleja !

Lihula etendus. Super! Uku ja Vanemuine

http://online.le.ee/2016/08/09/galerii-k-a-hermanni-uku-ja-vanemuine-lihulas/

Tove Marika Jansson

 102. sünniaastapäev Muumitrollide "emal" soomerootsi kirjanikul, raamatuillustraatoril, paljude koomiksite autoril ning kunstnikul Tove Marika Janssonil.
Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel.
Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.
Muumitrollid, väike My ja teised toredad tegelased on lugemisrõõmu pakkunud mitme põlvkonna lastele.

"Kui vihastada, siis vihastada," tähendas väike My ning kooris hammastega oma kartulit. "Vahel peab vihastama, viimasel kui põnnil on õigus vihane olla."

"Muumipapa ja meri"

Foto: www.iwoman.pl

Esmaspäeval, 8.augustil Lihulasse

Võimalik vaid Lihulas :)
Unustamatu vaatemäng ja suurejooneline lavastus!

TÄNA on põhjust seada sammud Lihula poole, sest kätte on jõudnud kauaoodatud päev, ooperi ESILINASTUMISE päev

* ooperisolistid
* koorid (40 lauljat)
* orkester (40 pillimeest)
* neli rahvatantsurühma (40 tantsijat)
= ÜKS SUUR OOPER

TÄNA õhtul kell 22.30 muutub LIHULA LINNUSEMÄGI suureks ooperilavaks ja ettekandmisele tuleb „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas”, Eesti esimene ooper neljas vaatuses, mida nimetatud ka laulelduseks (1908).

Sissepääs on TASUTA ja kõik on oodatud!

Ooperiga tähistab Lihula Muusika- ja Kunstikool oma 30. ja Lihula 805. sünnipäeva.

~

“Idee tuli pea viis aastat tagasi, kui juhtusin ühel suveõhtul Lihula linnusemäel jalutama. See lugu sobib sinna ja Lihula, õigemini Lõuna-Läänemaa, saab oma solistidega pakkuda suurepärase teatrielamuse,” ütles idee autor Pille Saatmäe.

~

Lihula lavastuses on kasutatud käsikirjalist Hermanni originaalpartituuri, mille järgi on orkestreeringu loonud Lihula muusikakooli õpetaja Mati Põdra.

Hermann ise on oma laulelduse kohta ütelnud: „Küll olen mina elus ilusaid oopereid näinud, kuid nii ilusat kui minu „Uku ja Vanemuine” mitte ühtegi!”

Lavastaja Meelis Sarv ütleb, et ta ei tea, kuidas Karl August Hermann oma lauleldust vaimusilmas nägi, aga kui ta oleks teadnud Lihula linnusemäest kui etendusepaigast, siis olnuks ta rahul :)

Fotograaf Olev Mihkelmaa
Heli ja valgus: Tiit Maivel

Piia Saak René Soom Kadri-Liis Kukk Endrik Üksvärav

http://www.olev.ee/…/uku_ja_vanemuine_lihula_linnusemael.ht…

"Uku ja Vanemuine" Lihula linnusemäel | Olev Mihkelmaa

Mõnes paigas korraldatakse simmaneid või laulupäevi, aga meil Lihulas on täna õhtul etendumas täiemahuline ooper "Uku ja Vanemuine"!

OLEV.EE

80.aastane Nikolai Baturin

Täna saadame sünnipäevatervitused 80. hällipäevaks eesti ja mulgi kirjanikule Nikolai Baturinile.
Baturini arvates on õnnetu see inimene, kes ei suuda üksindust tunda. "Just üksinduses täitubki inimese süda ja hing mingi sisuga. Teadmised võid koolis saada, teadmus tuleb üksi olles. Nagu svammi imbub niiskus, imbub teadmus inimesse."

Rein Veidemann on öelnud, et Nikolai Baturin on eesti kirjanduses omaette institutsioon, nagu ka temast aasta vanem Arvo Valton ning kaks aastat nooremad Mats Traat ja Hando Runnel – kuuekümnendate põlvkonna raske kahurvägi. Nüüd üha rohkem selgunult – eesti moodsa kirjanduse klassika.
Jääb vaid nõustuda :)
Foto: www.sirp.ee
 

Aleksei Turovski on juudi päritolu Eesti parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik. Alates kolmandast elukuust elab Tallinnas. Sündis: 4. august 1946 (vanus 70), Moskva, Venemaa Haridus: Tartu Ülikool

• 2004 "Loomult loom"
• 2004 "Kalade parasiidid ja silmaga nähtavad haiguslikud muutused"
• 2006 "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest"
• 2007 "Loomad. Sipelgast vaalani"
• 2008 "Minu loomad"
• 2009 "Kassipoeg Võilill"
• 2010 "Vabaneeme esimene reis"

Reedel Mõisas

Pärimuskultuur

Avatu talude reisist juulis

Avatud talud kolme maakonna teedel

Möödunud aasta avatud talude päeva nimetati parimaks suhtekorraldusprojektiks. Sel aastal oli veelgi suurem huvi põllumajanduse ja maaelu vastu. Ilus ilm soosis talupäeva, teisalt on väga tähtis ilm maainimese tegemistes, seetõttu avatud talude päev on leidnud kindla koha inimeste südametes. Avatud talude päeva edu taga on paljude inimeste töö maaelu tutvustamisel. Mõned kokkuvõtvad arvud sellest aastast: üle 83000 külastuse, mis teeb keskmiselt 355 külastust talu kohta. Täpselt pole teada, kui palju oli huvilisi ringsõidul, ilmselt vähemalt kaks korda vähem. Kõige enam külastajaid Ida-Virumaa Konju mõisas – 3200.  Vigala rühm toetas eelmise aasta avatud talude  algatust, kus jõuti olla 7 talus külalisteks, alustati omadest Uus-Kaubi ravimtaimede kasvatajatest ja Tõrvaaugu tatra- ja lambakasvatustalust; sel aastal käisime 6 talus, neist 3 Pärnumaal; 2 talu Läänemaal ja 1 Raplamaal. Suvisele ringsõidule oli isegi nõudlus vabadele kohtadele ja ühiseks ekskursiooniks kogunes 42 huvilist Mare Ülemaante registreerimisel.  Päeva alustasime India naerujooga eeskujul, lõbusalt, reipalt, sest meil oli meeleolu vaja pikaks tutvumisreisipäevaks, mis ei kujunenud ülejõukäivaks. Alustasime naabrite juurest Koongast, kus tuntust on kogunud vallavanem Mikk Pikkmets vallaelu korraldamisel. Koonga valda on Pärnumaal äramärgitud kolemajade lammutamisel, kohalike teede viimisel  mustkatte alla. Koonga vald osaleb avatud talude päeval 5 taluga, neist kolme külastus ka Pärnust lähtunud Põllumeeste Liidu buss 45 osavõtjaga.   Kui veel lisada arve vallast, siis 1100 elanikuga vallas on 42 küla, millest kuus tühjad ja 15-s on elanikke alla 10.  Vaatamata kõigele on vallas tublisid majapidamisi. Alustasime Ura küla Panga talust. Sõitsime rooside kasvatusse, kus Silva Tamsalu on uhke roosiaretajate kollektsioonaia üle. Toimus jalutuskäik aretusrooside vahel, lisaks vaatlesime pargiroose, meid oli võimalik kaasa osta. Saime palju näpunäiteid rooside hooldamisel, kasvatamisel. Tutvusime komposti valmistamisega. Imetlesime rooside ilu ja 40 aastast haruldust „Kolhoositari“ Peenras oli mitmeid tuntud isikutele roose Edgar Savisaar, Riigipresident Päts... kui ka rooside aretajate nimesid.  Aretusi on kokku 42. Seal püütakse eestlastele omaseid  roosisorte paljundada. Abiks ja nõuandjaks Põltsamaa roosiaia looja Rein Joost.  Roosid on pannud ühe taluriietust kandva aedniku Silva Tamsalu silmad särama ning Vigalasse jõudis ka tema aretusi. Mesilased leidsid roosikasvataja üles ja R. Joost õpetas teda kibuvitsaveini tegema, mis tänavusel veinikonkursil sai auhinnatud. Veel oli näidistena laual tagetese- ja porgandivein. Avatud kodukohvik pakkus meesaia, värsket kartulit heeringaga ja veine degusteerida. Külastatavat peret tänasime kinkekotiga, milles Vigala sümboolika, Vigala piimatööstuse tooted (V. Asperk) ja Uus-Kaubi toodang (Sirje ja Hillar Aiaots) tänuks rühma vastuvõtu eest. Lubas tulla Vigala Poti laadale. Edasi jõudsime kiviaedade vahele Pikavere küla Sepa mahetalu väravasse. Perenaisel Nele Tammel on lihaveisekasvatus ja lehmakari. Talus töötleb piima ise, sest toodete müük tasub enam kui piimamüük. Toodab käsitööjäätist. Talus on tööd palju, praegu rügab koos pojaga; tundus et talu ootab peremeest, sest tööjõudu on hädasti vaja. Teada, et kõik ei ole raskeks talutööks valmis. Müügitöö on talupidamise osa, tuleb korraldada kaubaring, et talukaup jõuaks toidulaule. Nele on daam, kes teeb mitmeid asju, emalt pärandusena saadud talu 2009.a. ootas jätkamist, seega töökäsi. Talurestoran on keskendanud oma talu toodangule. Kaasa oli võimalik osta Saatse Sõirapäeval esikohaga hinnatud sõira ja grilljuustu. Pööningult vaatasid vastu vabapidamisega kodukanad. Palju mune pidi jäätisesse ja sõira valmistamiseks minema. Jäätist oli võimalik erinevate marjatäidistega proovida. Talu õuel imetlesime kanaarilindu ilusa sulestikuga ja kuulsime lugusid temast. Tänasime, jätsime hüvasti perenaisega ja Pikavere külaga. Teel   veeres vastu  Pärnu buss. Meil sai suund võetud  Varbla valla Tamba küla Mikkeni tallu. Sealse peatuskoha lähedal pöörleb 2 tuulegeneraatorit. Teatud aja pärast olimegi kohal, enne Vatlat sõitsime nn. lennuvälja sirgel teel. Vastuvõtjaks Kristel Kuusik, lambaid tutvustas Andre Vare. Kohapeal tegeldakse Kihnu maalamba säilitamisega. Perenaine tutvustas talutoodangut, demonstreeris erinevaid villatöid: villa noppimine, kraasimine, ketramine, kudumine. Toodanguga tuleb käia erinevatel laatadel, otsida turgu. Söögilaudadeks olid meil heinarullid, millelt oli võimalik lambaliha suppi süüa ja jäära jorinat (õlut) rüübata. Veel mõned tähelepanekud jutuajamiselt. Kihnu maalammas on hea maahooldaja, väikesekasvuline, hea kasukalammas. Kahju, et Eestimaalt on kadumas lambanaha parkimise oskus. Eks avatud talude päev on sidemete taastamine esivanematega-eelnenuga, mida tingib paljuski võõrandumine maaelust, mida tuleks vältida. Veel oli võimalik küsida Tamba poolsaarel töötava kahe tuuliku kohta. Tuulikud läksid projekteerimiskäigus üha kõrgemaks ja võimsamaks. Paljud leidsid, et sellega on kohalike unerahu läinud, teisalt erilist mürinat ei pidanud tekitama. Nüüd ollakse harjunud ja tuulikud jäid edasi laisalt oma tiibu lehvitama.  Edasine sõit jätkus Matsalu lahe põhjakaldale Ridala valla Haeska külla Tuulingu tallu. Tuuliku talu on viimane, sest meri tuleb vastu. Eesti vabariigi ajal oli seal  jahimeeste meelispaik. 70-ndatel aastatel toimus seal aktiivne kalapüük. Praegune puhkemaja on ehitatud viljakuivatist ja paadikuurist. Peremees Ants Ale on kujundanud kauni puhkepaiga. Ornitoloogid saavad seal linde uurida. Talumaadel on 10 meetri kõrgune  linnuvaatlustorn. 1997.a. püstitati rekord, linnuvaatlejad nägid 24 tunni jooksul 128 erinevat linnuliiki.  2007.a. sai puhkemaja Läänemaal  kauni kodu tiitli. Haeska sai veidi lähedasemaks. Päeval oli olnud noore õunapuuaia istanduse tutvustus. Nüüd alustasime kaugemast punktist nn. tagasisõitu. Martna külje all Kuluse külas paikneb Eriti talu. Talu peavad Airi ja Avo Erit, kes on paljudele Vana-Vigala inimestele tuttavad. Sattusime lõhnavasse roosiaeda, mõned mehed võisid mõelda, miks nii palju roose täna. Usun, ilu meie ümber pole kunagi liiga palju. Seal oli portreede näitus, üleval joonistused, toimis kodukohvik, käsitöömüük. Kui olime rühma pildi teinud 300 liigilises roosiaias, kohvitanud, vestelnud,  just siis nendel algas talu tutvustamine – sest aiaekskursioonide algus oli paaristunnil, kuid meid ootas Kullamaa Aiand Risti-Virtsu maantee ääres. Kavas oli tutvuda toodanguga haljastuse, kodukaunistamise ja tarbeaia tarvis. Vaatamata pühapäevale, aiandis askeldas kasvuhoonete vahel aednik Aet Aavekukk. Sortide valik rikkalik, hind soodne ja meenus kuuldu, et keegi oli õunapuusordiga alt läinud, siin olid osa istikutel viljad küljes, ei mingit eksimist ning puud korraliku võraga. Tore oli jalutada kena Liivi jõe kaldal, kuulata juttu taimedest. Aiakujundamiseks annab julgust fakt, sest Aet oli lõpetanud Räpina kooli maastikuehitaja erialal. Lahkudes lubasime, külastame  teinekordki aiandit, siis juba tuttava paigana.  Edasise reisikava kohaselt  ootas meid Märjamaa valla Enno talu Laukna külas. Vastu võttis peremees Aivar Kaljuste, kes hiljem aia tutvustamisel andis sõna emale Aitale.  Sõnajalad on meie elus paljuski tundmatud, aga tema aias kasvab kuni 60 sorti. Taimehaigused neid ei kimbuta, taimede kasvatamine on jõukohane paljudele. Peaaegu igas aias on koht, kus püsililled ei kasva, annaksime võimaluse sõnajalgadele. Sõnajalgade maailm ootab alles avastamist ja kasvuruumi nende jaoks  valmistamist.

Sellega võib öelda, et sai sooritatud ringsõit kolme maakonna teedel kindla kava kohaselt.  Kui alustasime Koongast, kus kolemaju likvideeritakse, lõpetasime kohas, kus Enno talu reklaamib, asume Laukna 5-korruseliste kolemajade taga, mis järgmistel talupäevadel ei pruugi enam nii olla.  Võib-olla, et tasub viidata ühele väär arusaamale, öeldakse väiksemas vallas on paremad suhted tootjatega, aga avatud talude külastamine ja kokkuvõtted ajakirjanduses ei toeta seda väidet. Mida järeldada taludest, toetame mõtet, et maalt saame puhast tervislikku toitu, tagame maaelu säilimise.  Talutraditsioonid on ju pärandkultuur. Ehk seetõttu on hakatud rohkem hindama maatoitu, hindama ehedat ja mahedat. Usun, pöördepunkt pole kaugel, kui inimesed hakkavad aru saama puhta toidu osakaalust, kui ka tervislikust elukeskkonnast. Kohtumiseni 2017 aastal kolmandatel talupäevadel. Aitäh vastuvõtjatele, Vigala külade ümarlauale reisitoetuse eest, tänusõnad Ahto Paaretile ringsõidu eduka kulgemise eest! Allakirjutajana toetan mõtet, igast päevast on midagi õppida.

 Jaan Viska

Aino Kallas

Aino Julia Maria Kallas oli soome kirjanik, esseist ja kriitik. Ta on kirjutanud luuletusi, novelle, romaane ja näidendeid. Aastast 1900 oli ta abielus Oskar Kallasega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest. Wikipedia

Sündis: 2. august 1878, Viiburi, Venemaa

Suri: 9. november 1956, Helsingi, Soome

Lihulas

4.-8. aug toimvate Lihula kultuuripäevade KAVA leiate Lihula Teatajast:
http://lihulateataja.ee/…/tanavused-lihula-kultuuripaevad-…/

Tänavused Lihula kultuuripäevad – mitmekesisemad kui eales varem

Juba sel neljapäeval algavad Lihula kultuuripäevad, mille raames tähistatakse mitmeid juubeleid ning toimub üritusi igale maitsele: autode orienteerumine, ralli,…

LIHULATEATAJA.EE

Meeldivaid teatrielamusi Vigalas

5.-7. august 2016

Vana-Vigalas, Raplamaal                 XVI Külateatrite Festival

5.august, reede

Vana-Vigala rahvamajas

12.00 „Majakavahi tüdrukud“ lav. Maire Sillavee, Salme Vallateater

13.10 „Proua Daam“ lav. Janno Puusepp, Alle-Saija Teatristuudio

14.30 „Sinatra“ (katkend) lav. Maire Sillavee, Salme Vallateater

15.45 „Kontrabass“ lav. Ain Saviauk, Elunäod, KETT, Tegeltkah

17.35 „Krappi viimane lint“ lav. Janno Puusepp, Vilde teater

18.30 „Sõdalane“ lav. Andres Linnupuu, Abja-EHH

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli aulas

12.00 „Meie naabrid“ lav. Esta Sokk, Tabivere Harrastusteater

13.10 „Rahajumala ratsanikud“ lav. Ain Kütt, Ambla ANNE

15.45 „Sann“ lav. Kersti Sillaots, Kolmas Voorus

6.august, laupäev

Vana-Vigala rahvamajas

10.00 „Linnapea“ lav. Tarmo Kruus, Pajusi Teater

11.30 „Pärijad“ lav. Erika Kaljusaar, Padiserahva Teater

12.45 „Tondilugu“ lav. Merike Kahu, Neeme Teater

14.00 „ E.Vilde naised 60.minutiga“, lav. Ain Saviauk, Vilde teater

16.00 „Ülo, Alo ja õlu“ lav. Maie Ramjalg, Jõelähtme Lavagrupp

17.30 „Esik“ lav. Ruth Grünthal, Kuimetsa „IDU“

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli aulas

10.00 „Linnaelu“ lav. Maarja Koorik, Elva Harrastusteater

12.20 „Naisvallavanem“ lav. Gerda Mölder, Pärnu-Jaagupi rahvamaja näitering

13.30 „Krahv Manteuffeli kirjavara“ lav. Maie Matvei, Kose Kultuurikeskuse näitering

14.30 „Provansaal“ lav. Erlend Kollom, Põdrasammal

17.00 „Juubel“ lav. Helle Keskküla, Taritu Tubateater

18.00 „Minejad“ lav. Janno Puusepp, Vilde teater

7.august, pühapäev

Vana-Vigala rahvamajas

10.00 „Peaproov“ lav. Karmo Toome, Palamuse Amatöörteater

11.30 „Dr.Aadu Rebane“ lav. Terje Kaur, Juuru Harrastusteater

12.40 „Meeletu“ lav. Krista Kütt, Tornimäe TUNGAL

14.15 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ lav. Karl Sakrits, Seasaare Näitemängu Selts

15.40 „Lõikuspeo tantsud“ lav. Tiina Rumm, Sõmeru Näitetrupp

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli aulas

10.00 „Ristumine peateega“ lav. Tess Pauskar, Lendteater

11.30 „Kolm kanget“ lav. Aire Pajur, Lendteater

13.50 „ Mikumärdi“ (katkend) lav. Erika Tetsmann, Näitetrupp Poolvillased

14.45 „Kõige tervislikuma elu tiim“ lav. Juta Teral, Tallinna õpetajate näitetrupp LK Kivilindad

15.25 „Konnannganna“ lav. Heli Lints, Kivi-Vigala rahvamaja näitetrupp Sõbra-Vägi

Vana-Vigala mõisa taga

 12.45 „Sekeldused Püha Jüri asjus“ lav. Maret Oomer, Maret Oomeri teatristuudio

ETENDUSED TASUTA

Toetajad:  Eesti Kultuurkapital, Eesti Harrastusteatrite Liit, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Hasartmängumaksu Nõukogu, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Vigala Vald, Vana-Vigala Rahvamaja, Vana-Vigala põhikool

Mõisas

Sume august
On kodused niidud ja rohelus kallis,
Koit Ehaga kiigub lainetest hällis....
nii roosalt loitvad nende palged,
see õhetus hoiab me suveööd valged.
Nii otsatult suur on vaikse looduse vägi,
järve tagant kostab vaikne lakaluugi kägin.
Kuid juba me üle laiutab august,
näitab sumedat ööd ja tähtede kaugust.
Taevas kui sünnitaks, saaks lahti vaevast,
lõikuskuu sedasi lõikab tähti taevast...
Ilus august kammib meeled kõik segi.
Kes pärast on süüdi? Kes õndsaks tegi?
On augustiöö tõepoolest sume ja must,
pole siis ime, kui ritsik hüüab (Özyst)!
See sumesilmne talviste hädade eest vaktsineerib
juhuks, kui "selzkond" su puhkuse käike kommenteerib...
Kuid sügisel päev täis tilli - kurgi lõhnu,
sumedalt soe on magus augustiõhtu:
värvide küllus, lõhnade hullus...
tõukavad tugeva mehepojagi ohtu,
mis küll täna Kustiga juhtub,
kui ta Juuliga öösel kohtub...?
Raamatust: Moona, Seinast seina Tartu, 2002 lk.18

Nautigem seda kõike imelist looduse poolt pakutavat! (Luuletaja sõnul vaktsineerime end talviste hädade eest)