Neljapäeval

Registreerimine tervisepäevale teisipäevaks, et teada orienteeruvalt osalejate arvu.Transpordi küsimustes palun helistada Ilme Roosile.

Vabandust!

Teisipäevast 29.03 raamatukogu suletud . Olen haiguslehel

Pühapäeval, 3.aprillil kell 15.00 kunstiring

Häid pühi! Reedel, 25.03 suletud. Pühapäeval,27.03 kell15.00 maaliring

http://teeisekingitus.blogspot.com.ee/2016/03/looduslikud-munavarvid.html

Mõeldes tagasi! 25.03. Leinapäev . 20700 küüditatud

Risti raudteejaam, siit algas Vigala inimeste tundmatu teekond Venemaale

Palju õnne

Täna on 124. sünniaastapäev eesti luuletajal, prosaistil, kriitikul, tõlkijal, esseistil ja poliitikul Johannes Semperil.

   

  83.a. Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; sündinud 22. märtsil 1933 Rakveres) on eesti kirjanik, hariduselt elektriinsener.

Ta on õppinud Rakvere 3. Algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis Harjumaal, lõpetanud Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi elektrotehnika erialal. Töötanud ETKVL-is energeetikuna, Tallinna Elektrivõrgus valvedispetšerina, firmas Harju Elekter juhtiva konstruktorina, firmas ABB HE tegevdirektorina.

Kirjanduslikke katsetusi alustas Tohvri koolipõlves. Ta on kirjutanud 12 raadiokuuldemängu, novelle, humoreske, filmistsenaariumi ("Pihlakaväravad"). Pärast pensionile jäämist kirjutab põhiliselt romaane.

Ja lõpuks - täna 42. aastaseks saav Contra on mees, kes ka kõige pühama ürituse ja eesmärgi puhul ei saa läbi ilma väikese vigurita. Ja viguriga on ka tema luuletused smile-emotikon

kui kuulan contrarünnakut
ma kedagi ei pelga
ma muudan oma kõnnakut
ja dressid ostan selga

saan kõva spordipisiku
ei pääse tema küüsist
ja hülgan endas isiku
kes põlgab oma füüsist

Võtke ühendust Vigala valla sotsiaaltöötajaga

 Neljapäevaks,24.märtsiks tagasisidet Ilme Roosile Vigala valda.

Meie ühiskond, sealhulgas ka liikluskeskkond, on pidevas muutumises. Meedias on kõneaineks elanikkonna vananemine, inimesed on pikemat aega aktiivsed ja töövõimelised ning elukvaliteedi hoidmiseks suureneb nende liikumisvajadus. See toob kaasa ühistranspordi tihedama kasutuse, aga ka eakate sõidukijuhtide osakaalu kasvu igapäevases liikluses.

Liikluskeskkonnas on toimunud olulisi arenguid: täiendatud on liiklusreegleid, muutunud on käitumisnormid, Eesti maanteedel sõidab aina enam autosid, mis erinevad üksteisest vanuse ja turvavarustuse poolest, ning liiklus on tihedam.

Selgitamaks välja, milline on eaka liikleja liiklusohutusalane teadlikkus, hoiakud ja käitumine muutunud liikluskeskkonnas, viis TNS Emor 2015. aastal Maanteeameti tellimusel läbi eakate

liiklejate fookusgrupi uuringu.

Uuringus osalenud leidsid, et liikluses on suureks ohuks juhid, kes teistega ei arvesta, kes sooritavad ohtlikke manöövreid ja rikuvad reegleid. Samas nenditi, et ohte saab vältida ka ise, kui olla

väga tähelepanelik ja mitte kiirustada. Tunnistati, et reaktsioon ei pruugi olla enam see, mis vanasti ja seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik. Samuti koorus fookusgrupi intervjuudest välja tõde,

et Liiklusseaduse muudatustega enamus ennast kursis ei hoia. Iga eakas peaks võtma aja, et läbi mõelda, milline liikleja ta on. Kas olen taganud enda ohutuse? Kas ma igapäevaselt liigeldes arvestan

teiste liiklejatega või hoopis ohustan neid? Millised on minu ealised iseärasused? Kui kiiresti ma jõuan reageerida? Milline on mu juhtimisvõimekus? Milliseid ravimeid ma tarbin enne autorooli istumist? Kui ma ka teoorias arvan, et olen eeskujulik liikleja, siis kas see kehtib ka reaalses liiklusolukorras?

Nendest küsimustest ajendatuna me eelpool kirjeldatud koolituskava olemegi kokku pannud.

Head liiklemist! Lugupidamisega,Maanteeamet.

Tere, hea koostööpartner!

 Septembri lõpus saatsime omavalitsustele info, et Maanteeamet toetab 2016. aastal „Eesti 100“ juubeliürituste raames kohalikke omavalitsusi igas maakonnas vähemalt ühe  eakale mootorsõidukijuhile  suunatud kaheosalise liikluskoolituse läbiviimisel. 

Liiklusõnnetuste statistika näitab, et mootorsõidukit juhtivad eakad inimesed on liikluses riskirühm – neil võivad olla mõnevõrra aegunud teadmised liiklusreeglitest, ebakindlus muutunud liikluskeskkonna tõttu ja east tingitud terviseprobleemid. Meie ühine eesmärk peaks olema neid mitte mõjutada liiklemisest loobuma, vaid suurendada ühiskonna ja väärikas eas inimese enda teadlikkust, et küpsem elanikkond säilitaks pikaks ajaks mobiilsuse,  tunnetades ja ennetades samal ajal riske. 

Eeltoodust tulenevalt on Maanteeamet valmis maakondlikke eakate mootorsõidukijuhtide koolitusi rahastama 50% ulatuses. Teine pool rahastusest jääb omavalitsuse tagada. Eelmisel aastal oli ühe koolituse keskmine koguhind 1200 EUR-i ning usume, et ka 2016. aastal ei lähe need maakondlikult kallimaks.

Koolitusele ootame vähemalt 60-aastaseid B-kategooria juhilubadega mootorsõidukijuhte, kes juhivad mootorsõidukit iganädalaselt. Grupi suurus on kuni 24 eakat. Koolitusi planeerime läbi viia kahel perioodil: 1. aprill – 30. mai ning 15. august- 15. november.

Õppeprogramm koosneb teoreetilisest osast ja sõidutundidest. Teoreetiline osa kestab kuus akadeemilist tundi. Hanke võitnud koolitaja teeb ülevaate liiklusolukorrast Eestis, räägib liiklusõnnetuste põhjustest, suurematest muudatustest liiklusseaduses, igapäevastest sõitudest ja riskidest. Teoreetilise koolituspäeva teise osasse on kaasatud ka perearst, kelle käsitletavad teemad annavad läbilõike eaka autojuhi riskihindamise testist, nägemisest ja silmahaigustest, reageerimiskiirusest ning selle võimalikust muutumisest lähtuvalt vanusest, tähelepanust, kuulmisest ja erinevatest haigustest, ravimite kõrvalnähtudest ning nende ebasoodsast koostoimest juhtimise seisukohalt.

Praktilises osas on iga koolitatava kohta ette nähtud kaks akadeemilist tundi sõiduõpet koos tagasisidega. Sõidutunnid viiakse läbi autokoolist renditud õppesõidukitega, mida on nii manuaal- kui automaatkäigukastiga.

Pilootprojektina oleme nimetatud koolitust kolmel aastal edukalt rakendanud Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus.

 Täpsustavate küsimuste korral palume Teie  OV spetsialistil ühendust võtta.

 Parimate soovidega,

 Christina Vallimäe Maanteeamet ennetustöö ekspert 611 9349 56 482 686

Koduloo kohta võimalik otsida

http://www.kodulugu.ee/bibliographia
Otsingu alt tuleks valida artikliotsing.  Andmebaasis kajastuvad artiklid  põhiliselt maakonnalehest Nädaline, Raplamaa Sõnumid, valikuliselt vallalehtedest ja vabariiklikest ajalehtedest-ajakirjadest Raplamaa inimeste, asutuste, ettevõtmiste kohta.
Üle-eestilistes väljaannetes ilmunud Raplamaad puudutavad artiklid leiavad kajastamist ka andmebaasis ISE.
Märksõna ning täisteksti otsingut saab teha ka Eesti ajalehtede portaalis DIGAR .

Kulka pärjas kirjandustegelasi: parim proosateos on Paavo Matsini "Gogoli disko", parim luulekogu Vahur Afanasjevi "Tünsamäe tigu"

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kulka-parjas-kirjandustegelasi-parim-proosateos-on-paavo-matsini-gogoli-disko-parim-luulekogu-vahur-afanasjevi-tunsamae-tigu?id=73942713

Emakeel

…   Said minu lapsedki mult esimesed sõnad,

siis, kui neil enestel veel polnud sõnu suus,

         et püsiks edasi  me rahva keelekõla

ja kestaks meie jaoks veel aeg ja ilmaruum.

Kes teab, kui kaugele meid viivad teed ja aastad?

Ükskõik, kui omaseks saab mõni teine keel,

 kuid pea ja südame võib anda kodunt kaasa

         vaid üks ja ainuke – me endi emakeel.

Ingrid Põldsaar

14. märts

Täna on 215. sünniaastapäev eesti kirjanikul Kristjan Jaak Petersonil (14.03.1801 – 4.08.1822), kes nimetas end maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikkuomapära ja pidas võimali­kuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust.

"Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses", kirjutab Karl Aben 1924. aastal. (http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=684)

Õpilased joonistama!

Õpilaste koomiksikonkurss
Põhjamaised lood

Inspireerituna Eesti Rahvusraamatukogus 17. märtsist 14. aprillini eksponeeritud näitusest  "Valhalla – iidsed jumalad on tagasi" kutsuvad Taani Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Rahvusraamatukogu 4.-12. klasside õpilasi osa võtma koomiksite joonistamise konkursist.
Konkursil osalev koomiks on:
• tehtud mõne Põhjamaadest pärit loo, muinasjutu, lühijutu või raamatupeatüki alusel
• vormistatud 1–2 A4 paberile (joonistused võivad olla värvilised või must-valged)
• varustatud infoga autorite kohta (nimi, vanus, kool, klass, kontaktandmed)
• varustatud  infoga selle loo kohta, mis on olnud koomiksi joonistamise aluseks

Tööd palume tuua Eesti Rahvusraamatukogu infopunkti E–R 10–20 ja L 12–19 või saata postiaadressil Eesti Rahvusraamatukogu, näituste osakond, Tõnismägi 2, 15189 Tallinn. Ümbrikule kirjutada „Valhalla”.
Tööd võib saata ka skaneeritult, e-posti aadressile tllambvalhal@um.dk.
Näitusetööd valivad välja koomiksikunstnik ja illustraator Joonas Sildre, Rahvusraamatukogu kunstnik Tiiu Laur ja Taani suursaadik Søren Kelstrup.
Konkursil osalevatest töödest tehtud valik eksponeeritakse näitusena Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 4.–14. aprillini 2016. Parimatele töödele kahes vanusegrupis (4.-9. kl, 10.-12. kl) on välja pandud auhinnad.
Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2016.

Rõõmsat naistepäeva! Kohtume raamatukogus kell 15.00

Täna on naistepäev. 

See ei ole nõuka-nostalgiast kantud jäänuk. See ei ole tüütu kohustus kord aastas nais(kolleegid)ele nelke kinkida. See ei tõsta kärehäälset nais traktoristi kõrgemale tema suguõdedest (kuid ka mitte vastupidi!). See ei ütle: naised on paremad kui mehed. See ei ütle: naised on õrnemad kui mehed.

Naistepäev on pigem meeldetuletus - et me märkaksime naiseksolemise rõõme ja raskusi, minevikutaaka ja tulevikuvõimalusi. Teadvustaksime, kust me oleme tulnud, ja usuksime, et saab veel palju kaugemale jõuda. Et me ei võtaks seda, kus me oleme, iseenesestmõistetavana. Et me oleksime üksteise suhtes solidaarsed ja toetavad, usuksime endasse ja õpetaksime sama ka oma lastele.

Ernst Enno
Ernst Enno oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. 
Sündis: 8. juuni 1875, Valguta
Suri: 7. märts 1934, Haapsalu

80. aastane Palju õnne!

Heinz Valk
Heinz Valk on eesti kunstnik ja poliitik. Valk lõpetas 1954. aastal Tallinna 22. keskkooli ning õppis aastatel 1955–1961 ERKI-s, mille lõpetas metallikunsti erialal. Ta on illustreerinud raamatuid, näiteks Lennart Meri "Hõbevalge". Wikipedia
Sündis: 7. märts 1936 (vanus 80), Gattšina, Venemaa

Vigala Sõnumite märtsinumber

Vigala Sõnumite märtsinumber
vigala.kovtp.ee/documents/9950041/10420473/2016_märts.pdf/
Postkastidesse jõuab leht hiljemalt neljapäeval.

Kivi-Vigalas raamatukogus

  10.03.2016 kell 16.00

külas on TIINA KAALEP

Meresõbra UUDISKIRI: Märts 2016

http://us12.campaign-archive2.com/?u=08d0a373a8968a9ed624625a3&id=b55baac8c2&e=a7ec932715

10 SÜNDMUST EESTI MERENDUSAJALOOST

http://merekultuur.ee/2016/02/13/10-sundmust-eesti-merendusajaloost/

Silvia Rannamaa 3. III 1918 – 19. IV 2007

Silvia Rannamaa teostest kumab läbi hingesoojus, soov pidevalt areneda ja endast anda. Sõnatundlikkus ja eesti keele sügav austamine peegeldub väiksemastki Rannamaa kirja pandud tekstist.

Silvia Rannamaa, tütar Rea ja abikaasa Harald Suislepp 1996.a juulis oma kodus Kassaris. Foto: Erakogu

19. märts 2016. a. kell 14:00 Vana-Vigala Rahvamajas

Meeleolukas kontsert Paide meeskoorilt
Dirigent MALLE NÖÖP
Kontsert TASUTA!

Naistepäeva pärastlõuna

 Teisipäeval. 8. märtsil Vana-Vigala Raamatukogus kella 15.00- 17.00
Naistepäeva pärastlõuna.
Kohvilaud.Üllatuskülaline.
 Olete oodatud!

Olete oodatud

Tuglase novelliauhinnad võitsid Maimu Berg ja Jüri Kolk

Loe ...
http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/4a8c1dd7-2ed3-4a3f-9bb7-c6c7c4c30406/tuglase-novelliauhinnad-voitsid-maimu-berg-ja-juri-kolk

..."Ma - ma käisin kosjas," sosistas Illimar, .......

Tuglase stiilimaailma on juhatatud astuma nagu lilleaeda. See ongi võib-olla esimene ja rabavaim mulje, mis haarab Tug­lase novellide lugejat. Need algavad enamasti loodusekirjeldu­sega, kus ristleb vorme, värvinüansse ja taktiilseid aistinguid, mis ühinevad äärmiselt tundeelavaks kimbuks:
„Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale. Toome helbed pudenesid tasa oksilt, kadumise murest õrnad ja puhtad kui liug­levad lumililled. Uniselt õõtsudes tukkusid puude helerohelised ladvad kevadhommiku soojuses ja valguses”.

A. Aspel.
Eesti Kirjandusest nr. 2/1936
Täna on 130. sünniaastapäev eesti kirjanikul, kriitikul, kirjandusteadlasel, tõlkijal, toimetajal ja ajakirjanikul Friedebert Tuglasel.
Foto: Friedebert Tuglas ja Elo Tuglas
KM EKLA A-119:74
 

Tublid lapsed.

Raplamaalt 300 hääletajat

"Nukits"

 

Võistleb kirjanik:

Andrus Kivirähk "Karneval ja kartulisalat"    13 häält

Ilmar Tomusk "Digipöörane kool"    13 häält

Ilmar Tomusk "Kriminaalsed automatkajad"    10 häält

Reeli Reinaus "Deemoni märk"    10 häält

Reet Kudu "Elu algab kümneselt"    9 häält

Reeli Reinaus "Pärdik Päär ja hauaröövlid"    9 häält

Võistleb kunstnik:

Reeli Reinaus "Pärdik Päär ja hauaröövlid," Ott Vallik    17 häält

Andrus Kivirähk "Karneval ja kartulisalat", Heiki Ernits    14 häält

Markus Saksatamm "Postiljon ja kana", Anni Mäger    10 häält

... mineviku radadel

Täna on 68. sünniaastapäev "Õnne 13" idee autoril, kirjanikul Astrid Reinlal. Tema raamatutest tuntumad on ehk "Plekk-katus" ning lastele kirjutatud "Pätu" ja "Teofrastus".

Täna 76 aastat tagasi lahkus manalateele Anton Hansen Tammsaare.

Foto: Tammsaare koos perekonnaga 1938.a. kirjaniku 60.sünnipäeva puhul saadud Albu valla auaadressi lugemas.
HM F 217:12 Ff

Päike. Kevad!

Olete oodatud!

Teadmiseks!

Vigala vald ja Märjamaa vald on sõlminud koostöökokkuleppe, et Vigala valla elanikud saaksid tasuta kasutada Märjamaa jäätmejaama teenuseid. Leping puudutab eraisikuid.

Märjamaa jäätmejaam asub Märjamaa alevis Jaama t 5 ja on avatud N, R kell 14.00 - 19.00 ja L kell 10.00 - 16.00. Kontakttelefon on 53454938

Sinist värvi paberi- ja papikonteinerisse (2,5 m3) võib panna:
· ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjal;
· vanad raamatud, töövihikud, igasugune muu trüki- ja paljunduspaber; joonistus- ja kirjutuspaber;
· pappkastid ja –karbid, lainepapp, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpakend.
NB! Paberi- ja papikonteinerisse ei sobi määrdunud, vettinud ega märg paber ja papp, kopeerimispaber, kleepsildid, teibid, kleepsud, kommipaberid ning muud toiduainete pakendid.

Kollast värvi pakendikonteinerisse (2,5 m3) võib panna:
· plastpakendid nagu kile, plastnõud ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli- ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hooldustoodete pakendid ja muud puhtad plastpakendid;
· kaaspakendid nagu valgest ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid ja muud puhtad klaaspakendid: metall- ja alumiiniumpakendid, toidu- ja joogipakendi kaaned ja korgid, konservipakendid;
· joogikartong nagu kartongist piima-, mahla- ja veinipakendid ja muud puhtad kartongpakendid.
NB! Pakendikonteinerisse ei sobi lehtklaas, elektripirnid, kummist tooted ega mänguasjad, samuti olmejäätmed, sinna ei panda ohtlikke jäätmeid ega muid sinna sobimatuid jäätmeid.

Pakendikonteinerisse pandavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad.

30 m3 multiliftkonteiner - sõiduautorehvid 8 tk kord
30 m3 multiliftkonteiner - vanaraud
30 m3 multiliftkonteiner - külmutuskapid (peavad olema komplekssed), elektri-, gaasipliidid, pesumasinad.
30 m3 multiliftkonteiner - koduelektroonika (televiisorid, arvutid, raadiod, mikserid, tolmuimejad jne),mis peavad olema komplekssed.

Lehtklaasi konteiner (8 m3)
Mööblikonteiner (40 m3)

Ohtlike jäätmete konteiner:
· pliiakud, FeCd-akud, NiCd-akud, akude elektrolüüdid, patareid;
· ohtlike ainetega saastunud filtrimaterjal, puhastuskaltsud;
· ohtlikke aineid sisaldav (reostunud) pakend;
· mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid;
· kemikaalid, pestitsiidid;
· päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed;
· värvid, trükivärvid, liimid, vaigud;
· ravimid