Mida arvad Sina? Aita kaasa

Raplamaa Sõnumite toimetus kaalub paralleelselt traditsioonilise paberlehega võimalust katsetada ka digitaalset versiooni. Seoses sellega on ette valmistatud küsimustik. Ajaleht ootab vastama inimesi, kes kuuluvad vanusegruppidesse 15-24, 35-49 ja 65+.
 
Küsitlus on anonüümne ja vastata saab siin: https://docs.google.com/…/1OgwRAF0bpUe4jEKLrxMQuTe…/viewform

Täna mälestatakse holokausti ohvreid 70

Kirjandussaade täna õhtul - Jan Kaus ..

Filmilavastaja ja kirjanik

Valentin Kuik

1943
Kirjanik, mängu- ja dokumentaalfilmide stsenarist ja režissöör Valentin Kuik on sündinud 27. jaanuaril 1943 Novgorodi lähistel Zabolotje külas. Samal aastal asus perekond elama Eestisse. Lõpetanud 1961 Puurmani keskkooli, töötas V. Kuik Kabala 8-klassilises koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Pärast sõjaväeteenistust tuli ta Tallinna. 1966–1968 töötas Kuik televisioonis valgustajana ning 1968–1970 Tallinnfilmis nukujuhina. 1970. aastail astus ta Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafiainstituuti, kus õppis režiiteaduskonnas professor Mihhail Rommi kursusel. 1975 lõpetas ta instituudi cum laude. Diplomitööks oli lühimängufilm "Löö vastu"  (peaosas Jüri Aarma). 1975–1992 oli Valentin Kuik Tallinnfilmi režissöör ja stsenarist, hiljem on ta teinud dokumentaalfilme Eesti Telefilmis ja teistes stuudiotes, 1998 asutas koos Dorian Supini, Sulev Keeduse, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse OÜ. Kuik on kirjutanud novelle, jutustusi ja stsenaariume. Stsenaariumidest jõudsid esimestena kinoekraanile Jüri Müüri lavastatud "Reigi õpetaja" (1977) ja Lembit Ulfsaki režiidebüüt "Keskea rõõmud" (1987). 1996 võeti Valentin Kuik Kirjanike Liidu liikmeks. Kogumikus "Keskea rõõmud. Stsenaariumid" (2005) avaldatud kuuest käsikirjast ("Kohtumised isaga", "Keskea rõõmud", "Rüütlite aeg", "Jäljed kuu valgustamata poolel", "Stiilipidu", "Ja sinu käes on põrgutuli") on osa veel filmimata.
Luges ja poksis lapsena
Lapsepõlves hakkas Valentin raamatukoguhoidja pojana viiaastaselt lugema. "Minu privileeg oli avada iga uus saabunud raamatupakk, aga enamasti sisaldas see halba kirjandust. Lugesin läbi peaaegu kõik Stalini preemia laureaadid."
Esimesse klassi läks Valentin kehaliselt nigelana, kuid seisis oma õiguse eest ja sai kaklustes tappa. Siis aga leidis ema hooldatud raamatukogust mingi poksiõpiku, mille järgi ta löögid selgeks õppis ja kevadel klassi tugevamale poisile juba ära tegi.
 Loe siit pikemalt:

Fred Jüssi 80

 http://www.last.fm/music/Fred+J%C3%BCssi/Eestimaa+Looduse+H%C3%A4%C3%A4led

Fred Jüssi
Sündinud 29.jaanuaril 1935






  Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). 
Esimene töökoht oli Hiiumaal, kus õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks. Selles ametkonnas jätkas Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest peale on ta olnud vabakutseline publitsist ja populariseerija, jäädes omaenda sõnul eelkõige ikka zooloogiks.
Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia.
Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948.aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele.

Vaata lisa:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%BCssi_fred
http://www.arengutee.com/fred-juumlssi-vaikuses-kuuled-iseennast.html
http://www.parnupostimees.ee/407115/fred-jussi-kuulatab-maastikke 

73.a. P.E. Rummo Head sulejooksu (19. jaanuaril)

Paul-Eerik Rummo:

Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
.....
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!

Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Puudel õitsesid leevikesed,
aknaklaasidel jää.

Vabandus

INFOKS:
Raamatukoguprogrammi Urram töös esineb katkestus täna, 16.01.2015, alates 20:00.
Katkestuse hinnanguline kestus on 20 minutit. Sel ajal ei ole võimalik kasutada programmi ning lugejatel lugejakeskkonda www.lugeja.ee. Pärast katkestust võib esineda programmi ja lugejakeskkonna kasutamisel häireid.
Katkestus on seotud AS Andmevara poolt läbi viidavate muudatustega.
... Vaata veel
Nende kaante vahelt leiate sümboolse portree ühest elatanud naisest, kes elab üksinda vanatädilt päritud Oapõllu väiketalus Hiiumaal, kaaslasteks kass Mirri ja lugematu hulk eluteel talletatud, mälu p...
lugeja.ee

"Tabamata Vilde"


Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eduard Vilde muuseum kutsuvad kõiki

raamatukogusid osalema konkursil „Tabamata Vilde“. Ettevõtmine on ellu kutsutud

Eduard Vilde 150. juubeli tähistamiseks ja selle kõige laiem eesmärk on raputada meie

kirjanduse suurkujult tolm ja panna inimesi klassikut uue pilguga üle lugema.

Eduard Vilde roll eesti kirjanduse- ja kultuuriloos on tähelepanuväärselt suur. Kui ta 19.

sajandi lõpul siinsele pea olematule kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti kõige

menukam, loetum ja armastatum kirjanik. Tema teosed käisid käest-kätte mõjutades rahva

lugemust rohkem kui ükski teine siinne autor enne või pärast teda.

Vildest saab mitmetes žanrites „meie esimene”. Meie esimene krimikirjanik, naljakirjanik,

romaanikirjanik. Oma riigimeheliku ellusuhtumise, inimõiguste ja demokraatia eest võitleva

loomuse ja pika-aegse võõrsil elamise tõttu ka veel meie esimene tõeline eurooplane!

Paradoksaalselt on Vilde ka meie esimene ja enim Nõukogudeajal ümberhinnatud kirjanikke.

Aastakümneid jäigalt püsinud valekuvand on alles viimastel aastatel hakanud mõranema.

Rein Veidemann kuulutas paari aasta eest Vilde renessanssi alanuks. 2015. aastal toimuv

juubeliaasta annab sellele kindlasti jõulise tõuke. Selle õnnestumisele saavad oma panuse

anda ka leidlikud ja teotahtelised raamatukogutöötajad.

Koosta oma raamatukokku atraktiivne, nutikas ja innovaatiline Vildele pühendatud

väljapanek (riiul, laud, kapp, aknalaud, laealune vms.), mis avaks ja tutvustaks külastajatele

kirjaniku lugu ja saatust, teisalt “meelitaks” ja tekitaks huvi autorit üle lugema. Eelkõige

tuleks olla loov ja avatud mõtlemisega, kasutada võib erinevaid tehnikaid, trükimaterjale,

paberit, pliiatsit jne. Ühtlasi kutsume raamatukogusid kõrvuti näituste või väljapanekutega

korraldama ka teisi Vildega seonduvaid teemaüritusi.

Ettevõtmise eesmärk on elavdada ja mitmekesistada kirjanduselu raamatukogudes, muuta

Vilde nooremale sihtgrupile atraktiivsemaks, panustada meie kirjanduse ja kultuuriajaloo

suurkuju tänapäevase kuvandi loomisesse ning kutsuda rahvast lugema omamaist

väärtkirjandust.

Konkursi info

1. Mõtle, loe, uuri, nuputa, planeeri ja taotle vajadusel lisarahastust (nt. Kultuurkapitali s.h

maakondlike ekspertgruppide taotlusvooru tähtaeg on 20.11.2014)

2. Säti väljapanek üles hiljemalt 1. märtsiks 2015 ja jäta see sinna kõigile vaatamiseks

vähemalt 30. juunini 2015

3. Tee oma väljapanekust 3–5 jpg. pilti ja esita need koos väljapanekut tutvustava ja avava

kirjeldusega (kuni 2 A4) aadressile vilde@linnamuuseum.ee. Kandideerimiseks on aega

01.03-30.03.2015

4. Žürii külastab 10 parimat raamatukogu (valik tehakse väljapanekut tutvustava kirja ja

fotode põhjal) ja teeb oma otsuse juuniks 2015

5. Enne jaanipäeva selguvad raamatukogud, kes on suutnud Vilde kõige paremini tabada.
Inimese arenemise piiramatud võimalused.Dokumentaal materjali esitlus ja registreerimine soovi korral õppesse. Toimub 24.01.15 kell 11.00 Vana-Vigala raamatukogus.Osalustasu 10 €. Registreerida ja Info Rein Lättekivi telef. 51914901

Oleme olemas ja aitame väärtustada raamatukogu


Tallinna Keskraamatukogu alustas 15. jaanuaril 2015 teadlikkuse tõstmise kampaaniat nimega „Tule raamatukokku!“. Kampaania eesmärgiks on tõsta üldsuse teadlikkust teenustest, mida rahvaraamatukogud täna pakuvad Tallinna Keskraamatukogu näitel. Püüame mitte nii traditsiooniliste Tallinna Keskraamatukogu teenuste reklaamimisega saada inimeste tähelepanu ja murda sellega arusaama raamatukogust kui ainult raamatute laenamise kohast.

Rahvaraamatukogud on rohkem kui raamatute laenamise kohad, raamatukogud reageerivad ühiskonna vajadustele, raamatukogud:
-          õpetavad kasutama arvutit, kohalike omavalitsuste ja riigi e-teenuseid;
-          pakuvad võimalust arutleda loetud kirjanduse üle lugemisklubides;
-          aitavad muukeelsel elanikkonnal orienteeruda Eesti seadusandluses ning praktiseerida raamatukogus erinevatel üritustel eesti keelt;
-          tutvustavad erinevaid seadmeid, et kõigil oleks võimalus aru saada ja oma käega proovida, millistest seadmetest meedias räägitakse;
-          laenavad e-lugereid, et inimestel oleks võimalik enne otsust e-luger osta selle kasutamist proovida;
-          soovitavad kirjandust, millest võib olla abi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks, elukutse vahetamiseks;
-          annavad võimaluse testida spordivahendeid, et inimesed saaksid valida just neile sobiva liikumistreeningu;
-          tutvustavad erinevaid muusikastiile ja filme;
-          võimaldavad osaleda vabatahtlikuna kogukonna jaoks oluliste ürituste korraldamisel jpm.

Mineviku radadelt tänapäeva.



Hea lugeja kui Sul on kodus  pilte, märkmeid Vigala endisest  seltsielust (  sugulaste või enda fotod – inimestest, sündmustest, loodusest, tänukirju, muid mälestusi majadest – ole hea jaga seda Vana-Vigala raamatukoguga. Teen paljunduse, kui Sa ei soovi seda ära anda. Plaanin teha näitusi Vigala minevikust. Ootan abilisi, kes on nõus aitama mind sellel ajaloo teel. Ojapere külast on mul esimene abiline olemas. Tänan Sind Priit. Aga teised külad – tulge appi. Istume koos ja teeme ära. Raamatukogusid on meil olnud erinevaid eri ajastutel.  ( Kesk-Vigala raamatukogu .  Vigala Muusikaseltsi raamatukogu. Koolide raamatukogud jne.)
 Vana-Vigala raamatukogu sai alguse 1945 aasta septembris, kelle esimeseks juhatajaks oli Vaike Aitsam  ja raamatukogu asus Vigala mõisas. Kolimine Vigala jaama Vallamajja jne.

Loe Märka last

VIU aasta lind

2015. aasta linnuks on viu. Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning meil väljaspool pesitsusaega esinev taliviu ehk karvasjalg-viu on välimuselt sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad röövlinnud. 
aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/viu,
Üksuse  kuvamine 

Aasta meeldivamad

Lotte ja kuukivi saladus
Meie aasta SiberisApteeker Melchior ja Tallinna kroonikaVaikuse häälGunnar Aarma elutarkused 2. osa