160 .a. August Kitzberg

Täna on 160. sünniaastapäev eesti kirjanikul August Kitzbergil (29.12.1855 – 10.10.1927). Kitzbergi loomingu kaalukam osa on tema draamad, mida on Eesti teatrites mängitud läbi 20. sajandi. Neist esimene on "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906), milles käsitletakse 1905. aasta sündmusi. Klassikalised Kitzbergi draamad on mütoloogiline "Libahunt" (1911 esietendus, raamat 1912; film 1968, rež Leida Laius) ja "Kauka Jumal" (esietendus 1912, raamat 1915).

Foto: August Kitzberg  (mulgimaa.ee)

Raamatukogust saab osta Vängla küla - 2016 kalendrit 8.00€

Üksuse koorejaam elamuna -.JPG kuvamine

Vängla küla lugu

Vängla küla tekkis Velise jõe koolmekoha juurde. Varasem nimi oli Mullaste,
mille vesiveski kohta pärinevad varaseimad teated aastast 1556.
18. sajandi esimesest poolest on teateid küla piires kahe Vana-Vigala mõisale
kuuluva karjamõisa kohta. Jõe põhjakaldal oli Vängla ja jõe lõunakaldal Keelitse
(Kelitze) karjamõis. Keelitse karjamõisa hoonestu on nüüdseks hävinud. 1930ndatel
ja nõukogude perioodi algul töötas Vänglas piirkonna olulisim meierei. (Vikipeedia)
Tänapäeva Vängla küla, üks Vigala valla 27-st külast asub Velise jõe
mõlemal kaldal. Küla läbib Avaste-Vana-Vigala maakondlik  tee. Valdavalt on asustus
piki jõe kaldaid. Tihedaim hoonestus on endise vesiveski naabruses. Külast põhja
suunas on suur majandushoonete kompleks (Maivälja), mille rajatised pärinevad
kolhooside ajast. Seal asuvad kuivatite kompleks, mis kohati on kasutuses ja
lõunapool karjalaut, mis oli tööandjaks paljudele külaelanikele.
Looduslikult ulatub Vängla külla Kasari luhtade sisemaapoolseim jätkuna, mille
tõttu esineb Vänglas suurvee ajal üleujutusi. Üleujutuste takistamiseks on jõe ääres
vallid.  Kevaditi on Vängla sillal suurvett imetlemas näha palju uudistajaid. Loendakse
ka veelinde. Jäämineku järgselt on jõe kallastel palju kalamehi.
Vängla küla huviväärsemad objektid on vana ajast räsitud kivist
vesiveskihoone koos paisuga ja vana karjamõisahoone.
Järgmisel aastal saab Vängla 460 aastaseks, samas Vana-Vigalas mõisa ümbritsev
küla saab 590 aastaseks. Eks küla vanus tasub äramärkimist ja meenutamist.
2016 mais möödub 150 aastat A. Laikmaa sünnist.Seetõttu on kalendris maal
Torgu Madisest, kellele oli  M.J.Eisen lapselaps, kui tuntud rahvakultuurikoguja.
Külalood on seotud igati paikkonna kultuurilooga.
Püsielanikke 30 ja elavad järgmistes taludes: Nurga-Tipu-Vähi-Vambola-Laenda-
Sepa-Unde-Saare-Aru-Uuskaubi-Kaubi-Leisu ja Asula. Nimetagem veel suvilad:
Värava-Aasa-Kalda-Jõekalda-Muru-Keelitse-Kasemetsa ja Ännimaa.
  Jääb soovida toredaid ja ilusaid kohtumisi  2016 aastal. Tervist ja õnne Teie peredesse!                     Jaan Viska (Külavanem)

Hiiumaa kirjaniku Ave Alavainu luuletus

KIRI JÕULUVANALE
Elame aastaringi
teine silm kellal.
Oleks sest abigi mingi!
Ikka – teine silm kellal.
Teine-silm-kellal ei päästa:
see ainult tekitab stressi.
Kell meid üldse ei säästa –
igal pool peale ta pressib:
arvutis, moblas ja seinal,
taskus või laua pääl,
igalt poolt üles meid leiab,
raadioski valjult teeb häält.
Aeg nagu karjuks me peale:
„Liiguta, lehvi ja loo!“
Lootusetu, kuid siiski:
„AEGA meil juurde too!“
kirjutet 16. dets. 2015

Advendiaeg!

Neli küünalt näitab valgust
valgustades rõõmu algust
läbi saab nüüd paastuaeg
lõbus siga ahjus praeb...
Neli küünalt näitab teed
heateod ootavad meid ees
kingisadu pääseb valla
kuigi õues vihma kallab...
Neli küünalt rõõmsalt särab
piparkook teeb ahjus kära
nurgas seisab jõulukuusk
külla tuleb varsti jõulutaat...

Aasta sportlane 2015. Palju õnne!

Rahulikku advendi aega!

Advendi aeg on jälle käes
pea askeldustest ringi käib
Kuid rahuneda oleks vaja
süüdata küünlad 
ja aeg võtta maha.
Kuid ei NIKITSEJAD rahu saa
neil näppudel käib kibe töö
On vaja punuda ,õmmelda
ja kanda ootamas on poolik sokk
ning lõnga vaja juurde tuua
veel üks tokk.
Oh seda NOKITSEMIST ,mis veel ootab ees
sest kotte täita tahab Päkapikumees
Tal Jõuluvanalt nimekiri pikk
on pikisilmi paki ootel nii suur
kui väike Mikk ! smile-emotikon 
(Valve Karulaas )

Lisaks lugemisele, nokitsemist

Õpime .https://www.facebook.com/media/set/..
https://www.pinterest.com/pin/43136108907256569 (ovaalne põhi, mis sobib korvide põhjaks)https://www.youtube.com/watch?v=uvQDxvJyMIY (ümarast kandiliseks punutud põhi )https://www.youtube.com/watch?v=HmqJci6vMes (kandiline põhi)http://www.fabartdiy.com/diy-woven-swirl-patterned-bowl-basket-from-paper-tube/kaheksakandhttps://www.facebook.com/photo.php?fbid=959958327378148&set=p.959958327378148&type=1&hc_location=ufi augu ümber alustaminehttps://www.youtube.com/watch?v=LF7grnlxRIU (punutud neljakandiline põhi ümarast neljakandiliseks)https://www.facebook.com/cestichepassione/photos/a.899315803419115.1073741865.665479620136069/1086301644720529/?type=1   Topelt äärega põhja punumine, pulkade juurde lisamine, randiga põhja alustamine.https://www.pinterest.com/pin/381328293427614083/ (paaris pulkadega risti põimimine alustuseks)https://www.youtube.com/watch?v=aszeP_Oh0us&index=2&list=PLYXJHUvv2Rqe20Ogk1Tjdt3JnCVsHETsw (lihtne korvi alustamine ja terve korv)https://www.youtube.com/watch?v=buVQEdNsNoM (ymmargune pohi)https://www.youtube.com/watch?v=ioV69ZIvMvQ (veel 1 ymmargune pohi)https://www.youtube.com/watch?v=OfaVLaH7TAU (kandiline pohi, 2 papiga)http://stranamasterov.ru/node/891852 (aukudega 1 papist pohi + 1 ponev aar)http://stranamasterov.ru/node/890834 (veel 1 aukudega 1 papiga pohi)https://www.pinterest.com/pin/296182112970849168/?fb_ref=497577596238695770%3A79cdc5b5fbb9fea78d4f  (natuke teistmoodi alustamine
http://stranamasterov.ru/node/684714
 Abiks lugejatele.   http://blogi.rahvaraamat.ee/aasta-top/raamat-jatkuvalt-au-sees/?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=22072015
Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt valitud kuu raamat septembris 2015. Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing”
Juhani Püttsepa värske teos „Gibraltari laevakoerte ühing” on käsikirjakonkursi „Minu esimene raamat” võidutöö. Juba esimestest lausetest on arusaadav, miks just see teos pärjatud sai. Nõtkele, südantsoojendavale ja kaasahaaravale stiilile lisanduvad raamatu edenedes värvikad karakterid ja köitev sündmustik. See kõik teeb „Gibraltari laevakoerte ühingust” igati nauditava lasteraamatu.

Püttsepa jutustatud lugu sobib kõigile vanusegruppidele. Sellel on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakohaseid kõrvalharusid. Omaette tegelase rolli tõuseb tegevuspaik, väike tasane ülikoolilinn, milles lipilapitud puumajade rajoon. Suure kaasaelamisega kirjutab Püttsepp nii linnast endast kui ka igast tegelasest. Tema humoorikas ja südamlik käsitlusviis rõhutab igal võimalusel maailma turvalisust. Ometi on teoses rohkelt seiklusi ja ootamatuid sündmuspöörded, mis köidavad ka kärsitumat lugejat.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt valitud kuu raamat oktoobris 2015, Kadri Hinrikus „Taaniel Teine”
Raamatu peategelane Taaniel on suure südamega nutikas poiss, kellele meeldib sportida, kuigi rahvastepallist ta lugu ei pea. Lisaks spordile huvitub ta loodusest ja on sisse võetud klassi kõige pikemast tüdrukust. Kuna poisi ema-isa on välismaal tööl, elab ta koos vanaisaga. Vanaisa püüab talle pakkuda kõike, mida vanemadki. Ta lohutab poissi, kui see kaaslastega kakleb või märkusi koju toob, küpsetab maailma parimaid kotlette ja moosipalle, loeb talle „Kääbikut” ette, matkab ja keedab klassikaaslastele kingituseks seepe. Rahulik ja mõistev vanaisa ei näe probleeme, vaid lahendusi. 

Sisukad raamatukogupäevad


Vana-Vigala Raamatukogu tänab meeldiva koostöö eest raamatukogupäevade

õnnestumisel – Lasteaia mudilasi; Avet; Vana-Vigala TTk õpilasi; Inget;Liinat; Enet; Riinat;  Ainot.

Rahulikku hingede aega!

Raamatukogupäevad väljaspool raamatukogu

Sisukas päev, olime hubases Vana-Vigala TTK õpetajate toas. Ene Raud rääkis Jaan Eisenist ja M.J.Eisenist, muusikast. Klaveril mängis vahepahu Aino Reemann. Õpilased koos juhendaja õpetajaga Inge Rego valmistasid suupisted ja katsid laua.









Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, mille eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.
Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas

Ettelugemispäeval Lasteaias.


71.a.


Foto: Kristo Nurmis, EPL

 Sünnipäevatervitused kirjanik Ene Mihkelsonile, kelle looming toitub  eesti ajaloolisest mälust, on tõsine ja vägev.
Ohtu aimas minu vaim kui terveid seati
puuri niisama vaba vaimu päästmiseks.
Nüüd küll tarvis oleks hullupabereid,
sest saabunud on vabaduse ajad.
"Hüüdja hääl"

Me läheme ürgsele maale seal pilvede kodu
on kerkinud aitade peal kaevukook kääksub
ja õhus on uduste väljade hääl lainetena
hääbub ja laskub me veri ja silmis
on soovide lõpud Mis algab on alanud
enne me sündi

Avastada, lugeda ...

Ettelugemise päeva tähistamiseks on Lastekirjanduse keskus lendu lasknud videosõnumi Raamatumaailmas juhtub imesid! Loe lapsele!“, mis levib televisioonis, kinos, raamatupoodides, bussides ja internetis.

Ettelugemispäev!

Täna on ETTELUGEMISE PÄEV!
11 Põhjust, miks tasub lapsele ette lugeda:
Sest lapsega koos olles, lähestikku istudes, talle lugedes, annate te teada, et hoolite temast, armastate oma last.
Sest see julgustab neid hiljem ka lugevaks inimeseks saama.
Sest lasteraamatud on nii head, et pakuvad lugemisrõõmu ka teile.
Sest need suurepärased pildid, mida te koos lasteraamatutest vaatate annavad teie lapsele terveks eluks hea kunsti äratundmise võime.
Sest lugemine on üks võimalus kujundada nende väärtushinnanguid. Raamatutegelasega samastudes saavad nad teada, kuidas oleks olla mõne teise nahas.
Sest lugedes ette lapsele, kes ise lugeda ei mõista, jätate mulje nagu oskaksite mõnd võlutrikki.
Sest kõik õpetajad ja raamatukogutöötajad on teile selle eest tänulikud.
Sest see tuletab teile meelde oma lapsepõlve.
Sest vähemalt sel ajal on teie lapsed puhtad ja vaiksed.
Sest see teeb lapsele rõõmu.
Sest olete oma lapsele romaanikirjanik, talle jutuvestja, kelle abil ta igal õhtul unenäopidžaamasse poeb. Te olete lapsele Raamat.

Raamatukogupäevad!

20. oktoobril 2015 kell 10.30–16.00 korraldavad Eesti Lastekirjandus Keskus ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari "Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses". Päeva kannab üle ka ERRi kultuuriportaal. http://kultuur.err.ee/…/otseulekanne-tulemas-seminar-selles…

Laulan oma Eesti laulu...


Mu süda usub õnne,
Suurt - meresügavat,
Kus säravad muinasjutud
Ja imed puhkavad.
Mu süda usub valgust,
Mis tõuseb säält sügavast,
Mis kutsub tuhanded õied
Kõik elusse uinumast
Mu süda usub elu,
Mis selge õnnistus on,
Mis maine ja okkaline,
Kuid siiski taevane on.

Täna 151 aastat tagasi sündis Kodavere kihelkonnas tütarlaps Anna Rosalie Haavakivi. Inimeste südamesse kirjutas ta end kui luuletaja Anna Haava. 

Foto: KM EKLA, A-106:176 
Anna Haava 1955. aastal

Kolletamispäev

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev, mida tähistatakse täna, 14. oktoobril. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.
Võib-olla me ise ei märkagi, et koos aastaringiga muutuvad meie meeleseisundid ja tunded. Just nii nagu muutuvad maastiku ilmed valguse päeva- ja loona aastasõõris. Inimene on korraga suure muutumise vaatleja ja osaline.
Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik.
Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.
Allikas: Maavalla Koda

Pilt P.Määltsemees. Ojapere küla

Katrina Kalda


Belgia printsess Léa andis eile eestlannast prantsuse kirjanikule Katrina Kaldale üle 4. Richelieu frankofoonia luuleauhinna. Kalda pälvis selle tunnustuse oma teise romaani „Jumalate aritmeetika“ eest. — kohas nimegaBrussels, Belgium.

Avamine 17.oktoober. Läti külas

Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Kaitseliidu Rapla malev kutsuvad:
Relvastatud Võitluse Liidu II Staabipunkri mälestusmonumendi avamine Vigalas, 17. oktoobril 2015 kell 12.00
Koguneme 17. oktoobril kell 11.00 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli parklas, Vana-Vigala asub 80 km kaugusel Tallinnast, 70 km Haapsalust,
60 km Pärnust ja Märjamaa asub 20 km kaugusel.
Koos liigume autode ühises kolonnis mälestusmonumendi avamisele, viimased 350 m tuleb jala liikuda, riietus vastavalt ilmastikutingimustele.
15.10.1948 toimus haarang ja RVL Staabipunker hävitati okupantide poolt. Võitluses Eesti vabaduse eest langesid metsavennad Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu.
Staabipunkri saatusest kõneleb ajaloolane Martin Andreller.
Mälestusmonumendi avamisel osaleb ja kõneleb Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse esimees, endine metsavend – sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler Arnold Ojaste.
Mälestusmonumendi avavad kodutütar ja noorkotkas Raplamaalt, pühitseb EELK Vigala Maarja koguduse õpetaja Kristiina Jõgi.
Kaitseliidu Rapla malev ja Naiskodukaitse Rapla ringkond kostitab kokkutulnuid sõdurisupiga ja üritus jätkub oma piknikukorviga ühises vestlusringis lõkkeümber.
Meie väikese rahva ajaloos on seiku, mida lihtsalt ei tohi unustada. Need on nii võikad ja ülekohtused.
On loomulik, et elavad võlgnevad surnutele vähemalt mälestuse jäädvustamise.
Olete oodatud metsavendade mälestusmonumendi avamisele Vigalas.

Rahvamaja näitetrupp 25.a. koos. Palju õnne!

Nii õpiti Vigalas 79. aastat tagasi

/Kivi-Vigala Perenaiste Seltsi poolt korraldatud harja- ja läikpesu kursused 26. - 28. veebr. 1936./
Eesti Ajaloomuuseum.

Jutupühad!

JUTUPÜHAD 2015

2.-8.november


JUTUPÜHAD 2015
Sel aastal on Jutupühade peakülaliseks Kanada jutuvestja Dan Yashinsky.
Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ta on teinud uskumatult palju jutuvestmise elavdamiseks kogu Kanadas. Muuhulgas olnud jutuvestmisorganisatsiooni "Storytelling Toronto" asutajate hulgas, tegelenud täiskasvanud jutuvestjate koolitamisega, olnud mitmeid aastaid kunstiliseks juhiks Toronto jutuvestmisfestivalil ning loonud Kanada koolide jaoks jutuvestmisel põhineva õppeprogrammi.

Jutupühade raames toimuvad loengud, kohtumised, jutuõhtud ja jutuvestmise töötoad.
Loomulikult kuuleb Jutupühadel ka Eesti jutuvestjaid ja muusikuid. 

Lugude jutustamisfestival "Jutupühad" sündis Rahvakultuuri Keskuse Jutukooli eestvedamisel neli aastat tagasi. 2015.aasta festivali põhikorraldajaks on MTÜ Kogukond Harjumaalt, headeks koostööpartneriteks on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledz, Tartu Tiigi Seltsimaja,Tartu Hansa Kool ja Jutukool. 

Novembris teatrisse!


13.11.2015 kell 19:00 Lihula Kultuurimajas Vana Baskini Teater etendusega "Petised". Pilet 14/12€! Piletite broneerimine E-R kell 10:00-16:00!

Originaali pealkri: Cheating Cheaters
Tõlkija ja lavastaja: Vello Janson
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Anne Paluver, Marika Korolev, Kärt Reemann, Raivo Rüütel ja Janek Sarapson.
Esietendus on 6,novembril 2015 Salme Kultuurikeskuses

USA dramaturgi John Patricku nimi on „Vanalinnastuudio“ ja „Vana Baskini Teatri“ publikule eeldatavasti päris tuttav. Esimene kohtumine selle üliviljaka näitekirjanikuga oli juba 1983. aastal, kui Roman Baskin lavastas noores „Vanalinna Stuudios“ tema sõjakomöödia „Grupipilt“ (The Hasty Heart). Seejärel tuli pikem vahe, kuni Vello Janson lavastas 2008. aastal juba „Vana Baskini Teatris“ John Patricku komöödia „Opal otsib meest“ (Opal`s Husband) ja aasta hiljem lavastas Ivo Eensalu suurmeistri võrratu komöödia „Hullem kui Hollywoodis“ (A Bad Year for Tomatoes) Helgi Salloga peaosas. Ühtekokku on John Patrick kirjutanud üle kuuekümne teatriteose, enamik neist komöödiad. Lisaks sellele kas üksi või kellegagi kahasse mitukümmend filmistsenaariumi ja mõned telelavastused. John Patrick sündis 1905. aastal ja suri 1995.

John Patricku komöödia „Petised“ (Cheating Cheaters) alapealkirjaks võiks olla „Petised omavahel“, kuna selles kelmikomöödias ei ole ainsatki tegelast, kes ei oleks suuremal või vähemal määral kelm. Vanasõna ütleb, et hunt hunti ei murra, kuid aeg on näidanud, et inimeste juures see vanasõna ei kehti. Aga kui vanasõnas mõeldakse huntide all kurjameid, siis paneb Patricku komöödia sellegi võrdluse kahtluse alla.

Täiskasvanud õppija nädal algas.

ÕIGE AEG ON ÕPPIDA!
  Elu on nagu kool, kus me õpime tarkust, õpime tundma elu seadused ja elame vastavuses nende seadustega, selleks, et tunda rõõmu iga elu hetkest.


http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo/uudiskiri