Huvitavaid elamusi raamatute seltsis!

Head vana - aasta lõppu ja sisukat uut aastat!
Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.
Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad, mis on kurbus -
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.
Jahedas ja tohutus,
tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus -
hoia teda silmas!
Ning kui oled väsinud
ega jaksa loota -
ära soovigi siis muud
uusi pühi oota! (Leelo Tungal)

Lahedat lugemist ...

http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/ponevaimad-kodumaised-puhapaevakirjanikud.d?id=65452262

Kultuuritähestik 2012

http://www.epl.ee/news/lp/kultuuritahestik-2012.d?id=65462776

Arvamus ...

http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-maa-tuleb-taita-puudega.d?id=65463784

... arvamus

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/krista-kaer-eesti-ingliskeelne-maa.d?id=65365232

Uut ...

Nädala raamat: Täisvereline vene kirjandusMarina Stepnova “Lazari naised” on vene kirjanduse täisvereline esindaja – paljud tegelased, kelle seos kohe ei selginegi, kohtuvad õnnega, nii harilikuga, et seda äragi ei tunne, ning õnnetusega, trööstitu ja mustaga kui põlenud mets, mis taastub alles aastatega. Kulub mitu põlvkonda, enne kui armastus viimaks kohale jõuab, ja ka siis on õnnel mõrkjas varjund.
Võluv on sujuvus, millega Stepnova tõstab fookusse kord tippteadlaste mehelik-poisiliku maailma, kord nende naiste ja tütarde kodusooja või, vastupidi, ambitsioonika, kalgi ja armastuseta elamisviisi. Mida kalgim tegelane, seda rohkem ta seesmiselt kannatab. Mida põlvkond edasi, seda hirmsamaks muutub armastuse defitsiit, mille võrsed on vastamata, võimatus kiindumuses. 

Soovitan lugeda ...

Märjamaal Rahvamajas sündmused


Märjamaa Rahvamaja sündmused detembrikuus:
 
neljapäeval, 6. detsembril kell 17.00 Muusikakooli talvekontsert
reedel,  7. detsembril kell 18.00 Märjamaa Gümnaasiumi Outmo:d
reedel, 7. detsembril kell 19.00 Pärimustantsude õhtu Ly galeriis,  pilet 2€, rahvariietes 1€
laupäeval, 8. detsembril kell 9.00 Haimre pst. võimlas JÕULULAAT
laupäeval, 8. detsembril kell 12.00 kontsert "Vaiksel jõuluootusajal" rahvusraamatukogu naiskoor ja
kandleansambel "Kukulind", kaastegev naiskoor "Paula"
pühapäeval, 9. detsembril kell 14.00 Pensionäride jõulupidu, eelregistreerimisega
esmaspäeval, 10. detsembril kell 11.00 Viljandi Lasteteater Reky "Kuidas Päkapikust sai jõulumees?", pilet 5 €
pühapäeval, 16. detsembril kell 17.00 Laste jõulupidu
kolmapäeval, 19. detsembril kell 9.00 Märjamaa Gümnaasiumi algklasside jõulupidu
reedel, 21. detsembril Talve alguse tervitamine
kolmapäeval, 26. detsembril kell 17.00 Jõulukontsert kooridelt ja puhkpilliorkestrilt
neljapäeval, 27. detsembril kell 19.00 Karin Andesalu tantsurühmade jõulukontsert
teisipäeval, 1. jaanuaril kell 01.00 uusaastapidu ansambliga Melodymix, piletid eelmüügist 5 €, uuel aastal 7 €
 
Ly galeriis kohalike naiste ja esiemade käsitöö näitus.
Selleaastase Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Eda Ahi Värske Raamatu sarjas ilmunud luulekogu "Maskiball" eest. Teised nominendid olid Hanna Kangro, Chalice, Marko Mägi, Daniel Vaarik, Märt Laur, Kadri Pettai ja Kai Aareleid. .....
Loe pikemalt  Eda Ahist ajakirjast "Värske rõhk" nr.30  lk.43-51.

Eikeegi. Eikunagi. Eikusagil.
 Linda-Mari Väli skvotteriromaan toob meeldivat vaheldust viimase aja padurealistlike noortekate pikka ritta. Ehkki ka siin on lugu kirja pandud realistlikus võtmes, on „Eikeegi eikunagi eikusagil“ selgelt ideeromaan, mille tegevuse käivitab noorte mõtlevate ja ülitundlike tegelaste jõudmine veendumusele, et asjad on maailmas tõeliselt mädad (Sellelt maailmalt ei taha me midagi, lk 126), ja ettekujutus õiglasemast ja säästlikumast eluviisist, millele romaani sündmustik on rohkem proovikiviks, võimaluseks tunnetada idee piire ja avada see lugejale kogu oma ulatuses. Linda-Maril on õnnestunud anarhistlike maailmavalutajate mõttevoog kirja saada nii intensiivselt ja paljusõnaliselt, et see võtab kohati silme eest kirjuks, kuid ilmselt on see raamat üks paremaid sissevaateid noorte mässumeelsete maailmatunnetusse, mis pealegi paitab lugeja sisemist kuulmist väga voolava, elava ja omapärase keelega.

Raamat valiti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2011. aasta parima laste- ja noorteraamatu auhinna nominendiks.

[DIGIVEEB] Näitus "Tallinn kaartidel"]

Reedel, 30. novembril kell 15.30 avatakse Rahvusarhiivi Maneez(i tänav 2
galeriis näitus "Tallinn kaartidel". Väljapanek tutvustab riigiarhiivi,
ajalooarhiivi ja Tallinna Linnaarhiivi kogudes leiduvaid kaardiprojekti
raames digiteeritud kaarte.

Me kordame ikka: Eesti on väike. Kuid seda väikest maad oleme väga
täpselt kirjeldanud ja joonistanud. Rahvusarhiivis on üle 90 000 kaardi
ja plaani, millel on Eesti tervikuna, selle pisitilluke osa ja kõik
vahepealsed variandid. Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis on ligi 88
000 kaardikirjeldust, 23 658 kaarti saab ka digitaalselt vaadata: suured
halduskaardid, kaunilt värvilised ja kunstiteoste mõõtu vanad kaardid,
piirikaardid, täiesti salajased sõjaväekaardid. Lisaks veel ajalooline
mõõde: kunagisel karjamaal on 16-korruseline maja, 30 aastat tagasi
planeeritud Suur-Tallinnat me aga vist ei näe.

Nii suurest hulgast on näituse koostamine huvitav, aga ka raske.
Piirdume siin vaid kodutanumaga -- Tallinna ja selle ümbrusega. Nii saab
vaataja võrrelda Tallinna eri aegadel ja leida tuttavaid kohti.
Kindlasti tuleb mõni järgmine kaardinäitus Sõrust Võruni või Illukalt
Iklani. Seni aga soovitame lisaks näitusele külastada digitaalset
kaardikogu aadressil www.ra.ee/kaardid, kus ootavad tutvumist 23 640
kaarti, mis näitusele ei mahtunud. Ja siis veendume, et Eesti ei olegi
nii väike.

Näituse koostas Liivi Uuet ja kujundas Gerli Raadik.
www.ra.ee, www.facebook.com/rahvusarhiiv

Kullamaal

Kullamaa kirikus

 Pühapäeval, 2.detsembril kell 16.30

advendiküünla süütamine kirikus,  

laulab bassbariton   Mati Palm,

orelil  Piret  Aidulo.          

Kell   17.00  jõulukuuse küünalde süütamine, 

mängib Kullamaa Muusika   Seltsi sõprade orkester

Jõulukuul Raamatukogus,Rahvamajas

2.dets. kell 12.00 jõulukaartide valmistamine ( rahvamajas)
Raamatukogus näitus Ma ise ilutegija ( kudumeid,heegeldusi, kaunistusi , küpsetisi jne.)
Lisaks mõned lingid, mis aitavad mõtetel lennata.
http://teemeteistmoodi.blogspot.com/
 http://naistekas.delfi.ee/joululeht/joulud/fotod-selle-aasta-joulukodu-olgu-helge-ja-romantiline.d?id=65329570
http://www.kultuur.ee/
www.saarevilt.eu
http://www.disainimaja.ee/

Loodus ...

Uus-Meremaa Põhjasaarel hakkas purskama Tongariro vulkaan, mida muu hulgas teatakse ka filmitriloogia «Sõrmuste isand» kaudu.
http://www.postimees.ee/1048210/video-sormuste-isanda-vulkaan-arkas-ellu/

Ulmekirjanik - lahkunud

Boriss StrugatskiBoriss Natanovitš Strugatski sündis (14. aprillil 1933 - surn 19..novembril 2012) Leningradis, alates 1958. aastast avaldas astronoomiharidusega Boriss ulmejutte ja -romaane kahasse vanema venna Arkadi Natanovitš Strugatskiga (28. august 1925 – 12. oktoober 1991), kes oli õppinud inglise ja jaapani keele tõlgiks ning õpetajaks. Nende kirjanduslik tandem tegutses Arkadi surmani.

Mõtlemiseks!

Kas on lugejaid, sest puuduvad vahendid, millega lugeda.Tasuta raamatud.http://www.postimees.ee/1047048/tammsaare-laheb-internetti

Mida arvad Sina?

Loe15.novembri Maalehte http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/homses-maalehes-kohustuslik-kirjandus-tolmub-raamatukogude-riiulil.d?id=65263692

Looduse ime

Pilte näeb suuremalt Kirsimetsa fotoblogis.

Kell 01.15 jõudis Maa atmosfääri järjekordne Päikeselt tulnud laetud osakeste voog, mis põrkudes siin hapniku ja lämmastiku molekulidega võimaldas nautida värvidemängu põhjataevas.

Samal ajal kadus nii Kärdlas, kui ka Saaremaal, Triigis EMT levi. Kas seesugune katkestus oli põhjustatud magnettotmist, on hetkel teadmata.(Öine magnettorm tõi hiidlastele järjekordse vaatemängu)

Loe Raplamaa Sõnumeid

Loomade farm (Welcome to Estonia) 
13.11.2012
Priit Kärsna, Vigala vallavanem
 
“Keegi ei saa aru, milliseid põdemisi ja milliseid võitlusi me võitleme. Ja ma ei näe mitte kedagi, kes meie asemel seda saaks teha. Ma ütlen ausalt, ei ole poliitikute hulgas tegelikult pädevust, kes meid lihtsalt skandaali järel saaks asendada selles võitluses.”

Jürgen Ligi

IRL-i ja Reformierakonna koalitsioonileping sätestab, et valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus ning prioriteetseks on seatud just inimeste sissetulekute kasv. 
4. novembri Delfi graafikust on aga näha, et viimase 10 aasta jooksul on kasvanud pidevalt lõhe Eesti keskmise palga ja Riigikogu liikmete sissetuleku vahel – kas siit tuleks teha järeldus, et sõnapaar “Eesti inimeste” tuleks koalitsioonilepingus asendada sõnadega “Riigikogu liikmete”?
5. novembril esitles Eesti Pank uuringut, millest selgus, et reaalpalgad on kriisieelsest ajast 8 protsenti madalamad. Artikli juures oli ka küsitlus, millele selle loo kirjutamise hetkeks oli vastanud ligi 9600 inimest, kellest ligi pool väitsid, et kriisi järel on nende palk langenud, ja ligi kolmandik ütles, et palk pole muutunud. Kas me oleme ikka õigel teel?

Loe pikemalt 13.11 Raplamaa Sõnumitest http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=arvamus&lookup=rubriik

Põhjamaade raamatunädal

XVI Põhjamaade raamatukogunädal : Mitmekesine 12.-18.november.
Vaata: http://bibliotek.org/et/  
2012. aasta raamatukogunädala plakati autor on Taani kunstnik ja raamatuillustraator Henrik Drescher (s.1955). 

... te head, toeta.

Tööd on alustanud tänuväärne internetikeskkond hooandja.ee, mille kaudu on nii eraisikutel kui ka ettevõtetel väga lihtsalt võimalik toetada eriilmeliste kultuuriprojektide läbiviimist, et panustada ühiselt eesti kultuurielu edendamisse.


Loodan, et leiate aega keskkonnaga tutvumiseks. Ning loodan, et Teile pakub huvi ka meie algatatud projekt:
http://www.hooandja.ee/projekt/georg-friedrich-h%C3%A4ndel-oratoorium-%E2%80%9Esaalomon%E2%80%9C

Kammerkoor Voces Musicales on tänulik kõikidele toetajatele ning ka neile, kes infot uuest keskkonnast ja meie projektist oma töötajate, koostööpartnerite, sõprade ja tuttavate seas levitavad, ning ootame kõiki oma aastalõpukontserdile.

Südamest tänulik
Jaanika
(... ta on pärit Vigala vallast, Tiduvere külast. )

Mida arvate Teie?

Eestikeelne kirjandus peab olema võimalikult hästi kättesaadav, kuid
selleks tuleks riigil seda valdkonda rohkem toetada. http://www.postimees.ee/1003572/uuring-viiendik-pohikooli-lopetajatest-ei-moista-kirjalikke-tekste/
http://www.epl.ee/news/arvamus/juhtkiri-emakeele-kaitse-ja-ajastu-maitse.d?id=65081482

... raamatukogu on vaja ...

“Pühendus raamatukogudele”

Nii sageli, kui astun sisse raamatu(te) kogusse,

mu süda tunneb, et see nimi vääriks pisut parandust;
on iga raamat aare ju… kõik riiulid täis varandust -
kus koos nii palju hinnalist, on aardekogu see.

Kui kätte võtan raamatu, soe võbin soontest läbi käib,

ma tunnen veretukses teise hingelinnu puudutust
ning ise hetkel muutudes ma muuski tajun muudatust -
maailm mu ümber soojeneb ja veidi valgem näib.

sel minutil nii võõras tundub sõna: paberkandja…

On raamat mulle pühadus; hea jagaja, tark andja -
me haridus on hakatuse saanud A-st ja B-st.
On kirjapanemisevõime Taevaisa and ja
iga raamat seega Looja ande kandja
et Tõe ja Õigusega valgustada inimest.

Ilmunud Virve Osila luulekogus “Pühendused II” (2002)

... uut lugemist

 Sepa,T. Eelsoodumus armastada 3

Kangur, P. Hakkaja tüdruk: Anna-Maria Galojani
Kallas,V. Idatuulte pöörises: romaan kolmes osas.
Saar, K. Ruubeni liblikad. Kirsipiia
Mallery, S. Paljajalu-suvede aegu
Jonasson,J. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus 
DePalo, A. Sobimatu pruut
Harrington, N. Teemandid jootrahaks
Kirk, C. Tundmatussre armunud
Donnelly, J. Valguse kuma
Lastele
Kunnas, M. Ööaeg, ehk,Mis kõik juhtub öösel
Noormets, A. Kõigel on maailmas kohta
Gustavson,L. Putukad-mutukad: loe ja laula, meisterda
Smith,L.J. Salaring (3) Vägi

"Kevade" trükist 100.a.


Oskar Luts    5. nov. täitub 100 aastat "Kevade" trükist 
"Kevade " raamatut on ilmunud 21 trükki;
(kokku 400000 raamatut) tõlgitud 13 keelde
Esimese "Kevade" tiraaz oli 2100 eksemplari.
 
Huvitavat lugemist 
Mälestusi ja legende majaomanik Oskar Lutsust (.rtf, 28KB)

Pikkadeks sügisõhtuteks uut lugemisvara.

Eestikirjandus
Tohvri, Erik Mere taga
Kaun, Eeva Minu India: minister Singhi surm ja tuhat
Kaljund, Inge Printsessi mõrv Koluvere lossis: ajaloo
Takis, Agu Sauna
Leis, Janka Lee Hanna ja Aleksi lood: kevad ja suvi
Kass,Kristiina Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte
Väliskirjandus.
 Stasey, Shannon Ainult sinu I
Olsson,Sören Bert ja Vene invasioon
Rönkä,Mati Hea vend, halb vend: Viktor Kärppä põnevik
McCabe, Amanda Kas hertsog saab tüssata?
Haahtela, Joel Liblikakoguja
Bard, Elizabeth Lõunasöök Pariiisis: hõrgutav  ...
Rock, Joanne Maaisanda mõrsja
Clark, Mary Higgins Sinu naeratuse varjus
Havukainen,Aino Teedu ja Peedu lasteaias
Mankell,Henning Tulemüür
Roberts,Nora Tunnistaja
Teabekirjandus
Moat, David Aspergeri sündroom: sotsiaalse ....
Läänemaa Muuseumi toimetised
Kolakowski,Leszek Mida küsivad meilt suured filosoofid
Koelmeyer,Neil Sinu nime salakeel: nime ja ...
Davies,Clair Päästikpunktiteraapia käsiraamat 

Tulemas ...

Põhjamaade raamatukogunädal  MITMEKESINE PÕHJALA       
    12.-18. novembril 2012
 Põhjamaade raamatukogunädala kodulehekülg: www.bibliotek.org/ethttp://www.bibliotek.org/media/2227/mangfoldighed-se.jpg

Kaisukaru 110

Kaisukaru Teddy on saanud 110aastaseks. Juba üle saja aasta on lapsed üle maailma mänginud karuga. Tänapäeval on pea igal lapsel kaisukaru. Mõistagi on igal karul ka isiklik nimi, nagu Pätsu, Mõmmi või Puhh. Ühtlasi on neil karudel ka ühine nimi – teddy-karu. Umbes samamoodi, nagu iga Barbie-nukk on barbi, eks?
Miks just Teddy? Sest sellist nime kandis USA president, kes oli ametis siis, kui kaisukarude võidukäik maailmas algas. Presidendi tegelik nimi oli muidugi pikem: Theodor Roosevelt. Teddy ongi lühend Theodorist.

Kuulsa karu sünnipäev 
Trull,I.
Lusikata jänes jälle ei saa aru,
miks on nõnda rammus karu.
See on sellepärast, et
ta käib jala ja joob vett ja sööb lusikata mett.

Populaarsemad ...

 ...  laenutatud koju: ajalehed ja ajakirjad
Maaleht; Postimees; Raplamaa sõnumid;  Maakodu; Tiiu; Naistehe Nipiraamat; Imeline Ajalugu; Imeline Teadus.

TOP 10 raamatud
Jrk
AutorPealkiri
Kirjastus

1
Kersna, Vahur7x7
V. Kersna

2
Kordemets, GerdaSulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame!"
Tänapäev

3
Kull, AvoHaigla
Tänapäev

4
Takis, AguHärrana sündinud
Randvelt Kirjastus

5
Kull, AvoKaubamaja
Tänapäev

6
Petrone, EppMinu Ameerika. 3. osa, Kriis
Petrone Print

7
Tohvri, ErikE-armastus
Varrak

8
Valk, HeinzLugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua
Menu Kirjastus

9
Läckberg, CamillaJääprintsess : [rahvusvaheline krimimenuk Rootsist]
Fookus Meedia

10
Segal, ErichArstid
Varrak

Tulekul raamatukogupäevad. 20.okt.-30.okt.

Armsad lugejad! Kutsun Teid kaasa arutelule, mida keegi neist aegade jooksul pidanud oma lemmikraamatuks. ( erinevad põlvkonnad) Reedel 26.okt. kell 16.00 raamatukogus. Osavõtust andke teada Marele.
Raamatute väljapanek Karl Ristikivi 100

Sisukas loeng!

T6nTäiskasvanud Õppija Nädalat alustasime reedel 12.10.Vana-Vigala Rahvamajas.
 Raamatukogus oli koosviibimine 16.10 Külaliseks oli  Tõnu Ots."Väärikas vananemine" Kogenud vestlejana tõi huvitavaid näiteid meie igapäevaelust.Paar tundi möödus kiiresti, küsimusi esitati väga mitmest valdkonnast ja kohalviibijad jäid väga rahule.

Piltide tellimine Vana-Vigala Algkooli kokkutulek

Pildid! 21.juuli kokkutulek ja tellimine. www.raefoto.ee/pildid/vigala-peru/  Piltide hinnad: formaadis10x15 cm -1.30euri, 15x23 cm - 2.30, postikulu 1.30 euri.
Paberliku pildi saamiseks saatke tellimus väljavalitud piltide numbritega meilile labor@raefoto.ee
, lisage pildi formaat, mitu tükki ja oma kodune postiaadress. Infi leiate veel meie kodulehelt www.raefoto.ee
Vadim Vlassov
5086854

Rahvuspäev Kullamaal 13.10

Kul.rahvuspäev 2012,Üdruma,RMK raamatu foto 073.JPGKul.rahvuspäev 2012,Üdruma,RMK raamatu foto 024.JPGAlexander Uexkülli 1820 valminud akvarellide seeriast "Pilte Läänemaa elus"A.V.Uexküll Külaskäik 1820Tulli naesega teile.tif

Värvikas lugemine.

„Õpetaja Kusti kummitab“ on raamat, mis pikad porised sügisõhtud värvikaks ja lõbusaks muudab.
Peamiselt kohtume neis juttudes erinevate fantaasiategelastega, nagu hambahaldjad, päkapikud ja kummitused. Vahel aga on peategelasteks päris tavalised inimesed, kellega hakkavad kummalised asjad juhtuma. Nii näiteks muutuvad ühes peres ema riided lapsele parajaks ja lapse riided emale sobivaks.
Toredad on ka loomalood erilistest lemmikutest. Kass Nospel näiteks veedab magamise asemel aega hoopis legomajade ehitamise ja raamatute lugemisega. Loomulikult oskab nii andekas kass ise konservikarpi avada.

Nobeli kirjanduspreemia 2012

Nobeli kirjanduspreemia pälvis hiinlane Mo Yanhttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nobeli-kirjanduspreemia-palvis-hiinlane-mo-yan.d?id=65096282

Õpime teiste vigadest!

"Kool kui digikodanikuks kasvamise koht"

 T6n
Täiskasvanud Õppija Nädala (12. - 19. oktoober) raames  toimub e-õppe nädal (15. – 18. oktoober) teemal „Kool kui digikodanikuks kasvamise koht“.  E-õppe nädala eesmärgiks on selgitada kooli rolli vastutustundliku digikodaniku kujunemisel.
Nädal jaguneb päevade kaupa alateemadeks, mis ärgitavad õpilasi diskuteerima. Neljal päeval igal hommikul kell 8.00 on e-õppe nädala kodulehel (http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012) üleval uued õppevideod vastava päeva teemaga. Videoid täiendavad erinevad ülesanded, mida  õpilased saavad õpetaja juhendamisel individuaalselt või meeskonnas lahendada. Manuses on juhendmaterjal õpetajale, mis aitab teil õppevideoid koolitunnis rakendada. Päeva teemasid saab kommenteerida e-Õppe Arenduskeskuse Facebook`i lehel (http://www.facebook.com/#!/digiope).
  E-õppe nädala alateemad:
15. oktoober: Digitaalne kirjaoskus
16. oktoober: E-riik
17. oktoober: Sotsiaalvõrgustik ja digijälg
18. oktoober: Ristmeedia

Vaata e-õppe nädala „Kool kui digikodanikuks kasvamise koht“ sissejuhatavat videot (http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012),  kus  Eesti Infotehnoloogia Kolledz`i õppejõud Linna Viik arutleb teemal „Digitaalne tulevik – kuhu me liigume?“

Loeme ja arutame 23, oktoobril kell16.30 raamatukogus

Aino Perviku uues põnevusjutus lööb kaasa kirju seltskond„Klabautermanni mure“ räägib vahvatest fantaasiaolenditest, kes meie, inimeste kõrval rahulikult elavad.

Vanal purjelaeval, mis on sadamas seistes juured alla ajanud, elavad topselid: Pamps, Mamps, nende poeg Timps ning vanaisa kotermann. Ühel päeval kohtab vanaisa endist töökaaslast Klabautermanni, keda vaevavad tema laeval toimuvad tumedad teod. Topselid otsustavad Klabautermannile appi minna ja päästa, mis päästa annab.
„Klabautermanni mure“ on mõtlemapanev põnevusjutt, millessse lisaks laevahaldjatele, topselitele ja hiina keelt oskavatele lindudele, on segatud ka salakaubavedajad ja politseinikud, suursaadik ja ajakirjanikud.
Ühele toredale lasteraamatule omaselt saavad pahad lõpuks karistada, headel aga on võimalus oma unistused ellu viia, olgu nendeks siis rahulik vanaduspõlv perekonna rüpes või tormine meri uute välajkutsetega.

20.okt.- 30.oktoobrini raamatukogupäevad

Vana-Vigala Lasteaias loetakse ette Aino Perviku "Jüri soolaleivapidu"
Raamatukogus tutvustatakse ilmunud uut eesti kirjandust.
Vana-Vigala ANK arutelu - mida lugesin, mida soovitan lugeda ...Lapsed valisid parimaks raamatuks "Nõianeiu Nöbinina"







Raamatunäitus " Eesti uudiskirjandusest" 

Lõbusat lugemist.


Lasse ja Maia on kümneaastased koolilapsed, kes paistavad silma oma nutikuse ja tähelepanelikkuse poolest. Kuna Valleby linna politsei ei suuda seal toimuvad kriminaalseid juhtumeid lahendada, otsustavad lapsed asutada LasseMaia detektiivibüroo.

Oma esimest juhtumit lahendades tõttavad nad appi juveelikaupluse juhatajale Muhammed Karaadile, kellepoest kaovad salapäraselt hinnalised teemandid. Sarja teises osas tuleb noortel detektiividel üles leida väikelinna hotellis kaduma läinud Hiina õuniktaks.
Martin Widmarki tekst on lihtne ja selge, tegevustik kulgeb kiiresti, nii et peagi on kurjategijad tabatud ja ajalehes ilmub taas LasseMaia detektiivibürood kiitev artikkel.

Õhtujuttu ...


Teedu ja Peedu lasteaias.

Kummaverest pärit Teedu ja Peedu on vahvad vennad, kes teevad kõiki asju pisut omamoodi. Nende jaoks on iga paik ja nähtus meie maailmas imeline ja avastamist väärt. Olgu selleks kasvõi selline tavaline koht nagu lasteaed. Teedu ja Peedu on võitnud loteriiga piletid Vesinupu spaasse, kuid satuvad kogemata Mesinupu lasteaeda. Käitudes lasteaias nagu spaas muudavad nad päeva unustamatuks nii enda kui ka kaaslaste jaoks.
Teedu ja Peedu raamat ei jää peale lugemist riiulile seima, sest tekstis on toredaid ütlemisi, mis pakuvad avastamisrõõmu ka mitmendal lugemiskorral. Samuti on raamatus detailirikkad pildid, mida ikka ja jällle uurida tasub.