222. aastat "Vigala õigus 1789"

(Kokkutuleku pildid vaata Sillaotsa muuseumi kodulehelt)
222 aastat Vigala õiguse väljakuulutamisest
16 Jul 2011 EE Online
Vigala valla aukodaniku Jaak Uibu ettekanne Raba Algkooli
lõpetajate kokkutulekul 23.juulil 2011


Vigala valla aukodaniku Jaak Uibu ettekanne Raba Algkooli
lõpetajate kokkutulekul 23.juulil 2011
Hakatuseks. Minu vanaisa hea sõber kirjanik Mihkel Aitsam kirjutas 29. oktoobri 1939 Päevalehes artikli “Eesti esimese vallaomavalitsuse 150 aasta juubel”. Alapealkirjaks oli “Vigala Talurahva Seadus pandi eraviisil maksma 1789.a.” Vigala õigus kui dokument on tuntud juristidele ja ajaloolastele, vähemalt vanemate põlvkondade puhul. Seda ei oska ma kinnitada tänaste, s.o. netiajastul bakalaureuse kraadiga mittetäieliku kõrghariduse saanud põlvkondade puhul. Netipäringus Vigala õigus tuleb välja üksnes raamatukogude elektronkataloogides viitega ühele ennesõjaaegsele allikale. Selle dokumendiga oli tuttav Jüri Uluots ja Peeter Tarvel. Endine õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli hindab dokumenti kõrgelt. Seda hindab kõrgelt ka Mare Ülemaantee Vana-Vigala raamatukogust, kes kinkis ettekandjale Aleksander Looringu ülevaate “Vigala õigus 1789.a.” Hiljem selgus, et see tekst oli koduski olemas, sest Halliki Uibu tutvustas selle abil Vigala õigust oma kultuuriloo tudengitele. Siiski mind ta sellesse dokumenti millegipärast ei pühendanud. .....

Vigala Sõnumites viga

RABA KOOLI KOKKUTULEK 23.JUULI
Raba kooli kokkutulek toimub 23. juulil (mitte 29. nagu on kirjas
postkastidesse jõudnud vallalehes!). Kui te teate kedagi, kes on Raba
kooli kokkutulekust huvitatud ning siinseid uudiseid ei loe, siis palun
levitage neile õiget infot edasi.

Taluaia taimi

Näitus
Lilled, ravimtaimed, köögiviljad ja nende raviomadused.

Vana-Vigala mõisas 06.augustil kell 11.00

Kontserdisari
Rapsoodia. Ferenc Liszt 200
Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver)
Kavas : Ferenc Liszt Ungari rapsoodia nr.2, Petrarca sonetid sopranile ja klaverile.

Põhjalikum tutvustus on leitav veebilehelt
http://www.kammermuusika.ee/indeks.php?p=112

Vigalas Poti laat

10. september VANA-VIGALA TTK staadionil
kell 10.00-15.00
Vigala Potilaat
Lonkava Hundi Koja laagris saab näha keskaegseid rõivaid, käsitööd ja
sõjavarustust.
Oma oskusi näitavad treenitud viikingi sõdalased.
Kell 12.00 - Vigala Rammumehe valimine
Loterii
Jaan Tatika konkurss- tule näita oma valmistatud masinaid. Kui masin on transpordiks liiga suur, tuleme pildistame üles enne laata.
TULE MÜÜMA, OSTMA, KAUPLEMA
INFO tel. 5147444

Postiteenus Vallas

Postiteenuse osutamine Vigala vallas
Kirjakandjat saavad TASUTA elu- või asukohta tellida kõik füüsilised- ja juriidilised isikud, kes elavad/asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km. Maa-piirkonnaks on küla, aleviku või alevi territoorium. Elu- või asukohas osutab kirjakandja järgmiseid teenuseid:

· kirisaadetise ja postipaki vastuvõtmine/kättetoimetamine;

· rahakaartide saatmine;

· perioodikatellimuste vormistamine;

· maksete teostamine;

· postimaksevahendite müük;

· pensioni ja muude sotsiaaltoetuste kättesaamine.

Kirjakandjat saab koju tellida Eesti Posti kliendiinfo telefonil 1661. Tellimusi võetakse vastu E–L kella 9–18.
Klienditeeninduskeskuses registreeritakse kliendi tellimus, mis edastatakse klienti teenindava piirkonna postiasutusse. Enne kella 16.00 saabunud tellimuste korral võetakse kliendiga ühendust samal päeval ning lepitakse kokku tellimuse täitmise aeg. Hilisemate tellimuste korral võetakse ühendust järgmisel tööpäeval (E–R). Kirjakandja osutab postiteenuseid tellija elu- või asukohas tellimuse saamisele järgneval tööpäeval (E–R), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Konkreetne tellimuse osutamise ajavahemik antakse kliendile täpsusega 1 tund.

2. Külastada lähimat postiasutust

Märjamaa postkontor (Veski 6, Märjamaa, 78301 RAPLAMAA).

Postkontor on avatud:

kuni 31.08.2011

E-R 10:00-17:00
L 10:00-14:00

alates 1.09. 2011

E-R 9:00-17:00
L 9:00-14:00
P suletud
Küsimuste puhul palume pöörduda Rapla piirkondliku juhataja poole, kelleks on Merle Paiba, tel GSM 5333 1955.

9.klass

LUGEMISEKS 9. KLASSIS
1. MUISTSETE INIMPÕLVEDE SOSIN:
Üks muinasjutt soome-ugri rahvastelt: eesti, soome, liivi, vadja, vepsa, karjala, isuri, lapi, komi, mari, handi, mansi, ungari, udmurdi muinasjutt.
2. EESTLANE ÄRKAB:
E. Raua ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi “Kalevipojast”
3. KEELE JA KIRJANDUSE KIRGLIK SUHE:
F. Tuglase novell “Suveöö armastus”
4. “PEAB OLEMA KEEGI, KES ÜTLEB SÕNA…”:
A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”

Põhikooli õpilane on kohustatud lugema igal õppeaastal vähemalt 4 tervikteost.

8. klass

8. KLASSIS
1. JUTTUDE VÕLUVÄGI
Muinasjutukogumikke:
• P. Gripari “Muinasjutte Broca tänavalt”
• E. Farjeon “Väike raamatutuba”
• J., W. Grimm “Muinasjutte”
• F. R. Kreutzwald “Eesti rahva ennemuistsed jutud” või mõni muu muinasjuturaamat.
Vali välja üks muinasjutt ja valmistu seda teistele jutustama!
2. KIRJANDUSE LOHUTUS.
• J. Tuulik “Vares”
3. PAHAD ON PAHAD JA HEAD ON HEAD?
• Üks A. Christie või A. C. Doyle`i või muu kriminaaljutt (vt. ka Õ lk. 124)
4. TEATRIMAAILMAD.
• A. Kitzberg “Libahunt”
• L. Koidula “Säärane mulk”
• M. Karusoo “Olen 13-aastane”
• E. Vilde “Pisuhänd” või mõni muu näidend.

7. klass

7. KLASSIS
1. Elulood
• O. Luts “Kevade”
2. Noorsookirjandus
• A. Vallik “Kuidas elad, Ann?”
• B. Lebert “Crazy”
• J. Guillou ”Kurjus”
• J. Parijõgi “Teraspoiss”
• L. Tungal “Varesele valu”
• M. Otava “Priska”
• C. Nöstlinger “Vahetuslaps”
• L. Rennison “Poisid, stringid ja odav kass”
• H. Nõu “Pea suu!”
• B. Rohelend “Enesetapjad”
• C. Cassidy “Sünnipäev. Saladus…”
• L. Arme “Duubeltüdruk”
• K. Priilinn “Peaaegu Tuhkatriinu”, “Maarjamäe kägu”
• R. Vassel “Sukk ja saabas”
• J. Tangsoo “Hanejaht”
3. Seiklusi otsimas:
• E. Bornhöhe “Tasuja”
4. Maagilised lood
• D. Almond “Skelling”
• T.Pratchett “Võlukunsti värv”
• O. Preussler “Krabat”
• J. Jaik “Kaarnakivi”
• J. Hargla “Õudne Eesti”
• A. Zelazny “Needuste allee”
• A. Hitchcock “Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud”
• M. Gripe “Sitasitikas lendab videvikus”
• E. Ibbotson “Kaasani täht”
• S. Nickerson “Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita”
• Ph. Pullman “Kuldne kompass”
• “Eesti lapse jubejutud”

6. klass

LUGEMISEKS 6. KLASSIS
1.Üks pikem jutustus või romaan
• J. Verne “Kakskümmend tuhat ljööd vee all”
• Z. Šišova “Suur mereretk”
• R. Bradbury “Vist on kuri tulekul”
• H. Rider Haggard “Kuningas Saalomoni kaevandused”
• E. Kästner “Emil ja salapolitseinikud”
• R. Fraerman “Metsik koer Dingo e. jutustus esimesest armastusest”
• A. Lindgren “Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist”
• M. Twain “Tom Sawyeri seiklused”
2. F. Molnar “Pál-tänava poisid”
3. Üks raamat sarjast:
• A. Jacobsson, S. Olsson “Berti päevikud”
4. J. K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi” või mõni teine Potteri-raamat

Soovitan suvel lugeda 5. klass

LUGEMISEKS 5. KLASSIS
1. A. Lindgren “Vahtramäe Emil” või “Bullerby lapsed”
2. Mõni eesti muinasjutt, näiteks raamatutest:
• A. Jakobson “Ööbik ja vaskuss”, “Puujalaga katk”, “Suur onu ja väike vennapoeg”.
• J. Kunder “Suur Peeter ja väike Peeter”, “Imelik peegel” jt.
• “Marjakobar ja teisi setu muinasjutte”
• Kogumikud: “Tark mees taskus”, “Sada saarelehte, tuhat toomelehte”, “Tere-tere, tiipajalga”, “Eesti muinasjutte” või mujalt.
3. E. Kippel “Meelis”
4. R. Lahi “Värdi”, H. Runnel “Juturaamat”, H. Pukk “Tarkusetera”, L.Frank Baum “Võlur Oz”, H. Mäkela “Härra Huu”, O. Preussler “Väike nõid”, S. Olsson “Berti päevik”, R. Kipling “Mowgli”, Aapeli “Üle linna Vinski”, A. Pervik “Kunksmoor”, A. Vallik “Pints ja Tutsik”, L. Lilleste “Tommy ja Kribu krimkad”, I. Remes “Piraadid”, L. Sachar “Augud”, I. Soopan “Kõik poisid ei saa suureks”, K. Priilinn “Tüdruk nimega Maricruz”, “Peaaegu tuhkatriinu”, A. Pietri “Versailles`apelsinipuud”, K. di Camillo “Tiiger virgub”, “Kõik juhtus Winn Dixie pärast”.

Uued raamatud kohal! Külastage!

Lühitutvustus mõnest...

ASHILEVI JIM "MA OLEN ELUS OLEMISE TUNNE")
Jim Ashilevi (noorte)romaan eristub teiste temaealiste kirjutistest peene stiilitunde ja hea keele poolest. Autor laseb peategelasel liuelda kõigi noorte jaoks oluliste ja sageli valulike probleemide klaaspinnal, lubamata kukkumist tooruse ja vägivalla mülkasse.

KALMUS AIN "KADUNUD SAAR" (Mälestusi “Kadunud saar” (1972) on eeskätt raamat Hiiumaast. Ehkki autori sissepoole elatud lapsepõlv, heitlev noorus ning vaimulike otsingute entusiasm suunavad teose dünaamikat, seostub tunnetuslik tuum ikkagi “kadunud saarega”. Hiiumaa, selle minevik, aura ja inimesed ning kirjaniku genealoogiline juurestik määravad Kalmuse kujunemise, suunavad ta loomingulisi sihte. “Kadunud saares” puudub nostalgiline imalus, lapsepõlv ei sillerda mälestustes õilmitseva õnnemaana. Pigem painab poisipõlve üksindus, hing valu, haavumised, hirmud-õudused, mida kohati leevendab vaid saare lohutav loodusrüpp.

Näkki, M (Soome)maalt ja hobusega
Rahuoja-Vidman,M Ahvatluse ingel
Rahuoja-Vidman,M Sa tead et ma leian Su üles
Brame, C. Dora Thorne
Flemming,M. Tundmatu peig, ehk..
Raud, Anu Juturaamat
Tiks, M. Elumees
Lember, I. Sügiscapriccio
Gruen,S. Vesi elevantidele
Soonik, M Tühipüks
Pulkinen, R. Tõde.
Miller, R. Pippa Lee eraelu
Jõgisalu,H. Lummus
...