11. veebruaril saab 85 aastaseks tuntud lastekirjanik Heljo Mänd.Ilmunud on romaane,proosaraamatuid ja luulekogusid.(Tema luuletus)
Luulekogust "Emamaa ja isajõgi" lk.74
Loomatohter
Hädas on loomatohter,
täna on tööd nii rohkelt.
Kaeblikult määgib lammas,
nüri ta silmahammas.
Jänesel lõhkine mokk.
pardil laberik nokk.
Kutsikal lontis on kõrv,
kitsel on mõrane sõrg,
põrssal kärnas on kärss.
Nudi on härjavärss,
konnal on kõverad jalad,
jalutud aga on kalad.
Hundil on nägu kriimlik -
teiste seas hulkuda piinlik.
Kaebusi kuulab tohter,
tõbiseid lahkesti kohtleb.
Hea sõna on hüva ravim,
hea sõnaga terveks kõik ravib.
Näitus "Kas inimene on looduse kroon või osake loodusest?"
Palju ilusaid ja õpetlikke raamatuid on ilmunud loodusest, loomadest, puudest ja taimedest. Õpime märkama loomade jälgi, ära tundma nende välimust ja leidma nende salajasi peidukohti.
Kes on see väike lind pruuni pealaega? Kas ta põse peal on must laik? Varblane.
Kas Sa teadsid ,et Kärbi jahiala on tavaliselt kuni 16 jalgpalliväljaku suurune, et ta jookseb 32 km tunnis jne.
Maailmas on umbes 100 000 liiki puid. Mitmekülgne haavapuu Vt. Rein Kuresoo "Loodus on lähedal" lk. 127. Kuidas saada puudelt abi ja kuidas puud inimesi mõjutavad?Vt. "Puu annab elujõudu"
Kuidas suhtuda ravimtaimedesse?
Raudsepp,L. " Tarvilikke taimi aias ja aia taga"
Loodus elab nii nagu meiegi. Usume, et puud, taimed ning kõik muu meie ümber on elus, siis ütleme, et loodus on hingestatud.
Tule vaatama näitust, laenutama.
Kes on see väike lind pruuni pealaega? Kas ta põse peal on must laik? Varblane.
Kas Sa teadsid ,et Kärbi jahiala on tavaliselt kuni 16 jalgpalliväljaku suurune, et ta jookseb 32 km tunnis jne.
Maailmas on umbes 100 000 liiki puid. Mitmekülgne haavapuu Vt. Rein Kuresoo "Loodus on lähedal" lk. 127. Kuidas saada puudelt abi ja kuidas puud inimesi mõjutavad?Vt. "Puu annab elujõudu"
Kuidas suhtuda ravimtaimedesse?
Raudsepp,L. " Tarvilikke taimi aias ja aia taga"
Loodus elab nii nagu meiegi. Usume, et puud, taimed ning kõik muu meie ümber on elus, siis ütleme, et loodus on hingestatud.
Tule vaatama näitust, laenutama.
Lugejad soovitavad...
Haigla
Avo Kull
Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Nagu romaan
Daniel Pennac
Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamisel.
Avo Kull
Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Nagu romaan
Daniel Pennac
Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamisel.
Lugejad soovitavad...
Venemaa autori Jevgeni Griškovetsi dünaamilise ja väga tänapäevase romaani „Särk“ minajutustaja on provintsist pärit noor arhitekt, kelle silme läbi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate süžeepööretega romaani tegevus toimub ühe ööpäeva vältel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu käes piinleva peategelase teravapilgulised.
Jevgeni Griškovets “Särk”
Varrak, 2010. 181 lk.
” üks võlusid on selle mõnus, jerofejevlikult-dovlatovlikult lõbus ning veidi lapselikult lihtne ja aus stiil: “Vasak tagumine kumm oli tühjaks läinud ja mingi aja jooksul olin ma tühja kummiga sõitnud. [–] Nii väga oleks tahtnud väga valjusti vanduda, ning veel autole jalaga virutada ja seda taguda… Ja ma tegingi seda kõike jalamaid… Kohe pärast seda tekkis tahtmine kõik sinnapaika jätta ja jooma minna, aga seda tuli juba aegamööda teha” (lk 40).
See, mis juhtub, pole – nagu paljudes heades raamatutes – isegi nii oluline. Sest kui palju ikka saab juhtuda ühe armunud Moskva arhitektiga ühe, mis siis et pika päeva jooksul? Nagu ikka, toimub põhiline peategelase peas. Too seikleb särki vahetamata eri liiklusvahenditega mööda linna, satub autoavariisse, osutub jälitamise ohvriks, ei söö, teeb natuke tööd ja loomulikult läheb jooma.
Öelda, et “Särk” on suurepärane moodne armastusromaan, pole absoluutselt piisav, ehkki täiesti korrektne väide. Lauri Leisi tõlgitud Griškovets kirjutab paremini kui suurem osa kirjanikke. Näiteks armastusest, millest ei ole lihtne kirjutada (ja oi, kui paljud on proovinud!). Romaan on eneseirooniline, väga aus, äratuntavate ja usutavate, kuid samas tihti ootamatute mõtte- ja tundekirjeldustega tõeliselt ilukirjanduslik armastusromaan.
Sundkäitumuslikust armumisstaadiumist on muidugi kirjutatud varemgi ja väga palju. Aga tavaliselt on kirjutajad naised ja liiga tihti on need teosed kehvemapoolsed “sopakad”. Griškovets seevastu oskab kirjutada elegantselt ning kartmata paista tobe: “Tean suurepäraselt, et muidugi pole vaja (Talle – M. T.) helistada. Sellel pole absoluutselt mitte mingit mõtet! Pärast selliseid kõnesid hakkab ainult halvem. Kusjuures igal juhul. Näiteks, sa ei pidanud vastu ja helistasid. [–] Ja sulle ei vastatud! [–] Miks ta ei vastanud? Ei tahtnud vastata? Ei kuulnud helinat? Jällegi – miks?” (lk 29). Tuttav tunne, palju kordi loetud ka. Aga sellele naisele, pandagu tähele, tahab Sanja kinkida taskulampi! “Küllap on hea naine! Mingile lollile taskulampi ei kingita” (lk 75) kommenteerib otsust Sanja sõber Maks.
Ehkki selleski teoses on astutud vähemalt ühte ämbrisse, millesse armastusromaanide autorid üsna tihti astuvad – peategelase ihaldusobjektile viidatakse vaid kui Temale –, ning lisaks jäävad veidi õhku ka rohked unenäolised sõjameenutused ja -kujutlused, võin kindlasti öelda, et need venelased ikka oskavad.
Jevgeni Griškovets “Särk”
Varrak, 2010. 181 lk.
” üks võlusid on selle mõnus, jerofejevlikult-dovlatovlikult lõbus ning veidi lapselikult lihtne ja aus stiil: “Vasak tagumine kumm oli tühjaks läinud ja mingi aja jooksul olin ma tühja kummiga sõitnud. [–] Nii väga oleks tahtnud väga valjusti vanduda, ning veel autole jalaga virutada ja seda taguda… Ja ma tegingi seda kõike jalamaid… Kohe pärast seda tekkis tahtmine kõik sinnapaika jätta ja jooma minna, aga seda tuli juba aegamööda teha” (lk 40).
See, mis juhtub, pole – nagu paljudes heades raamatutes – isegi nii oluline. Sest kui palju ikka saab juhtuda ühe armunud Moskva arhitektiga ühe, mis siis et pika päeva jooksul? Nagu ikka, toimub põhiline peategelase peas. Too seikleb särki vahetamata eri liiklusvahenditega mööda linna, satub autoavariisse, osutub jälitamise ohvriks, ei söö, teeb natuke tööd ja loomulikult läheb jooma.
Öelda, et “Särk” on suurepärane moodne armastusromaan, pole absoluutselt piisav, ehkki täiesti korrektne väide. Lauri Leisi tõlgitud Griškovets kirjutab paremini kui suurem osa kirjanikke. Näiteks armastusest, millest ei ole lihtne kirjutada (ja oi, kui paljud on proovinud!). Romaan on eneseirooniline, väga aus, äratuntavate ja usutavate, kuid samas tihti ootamatute mõtte- ja tundekirjeldustega tõeliselt ilukirjanduslik armastusromaan.
Sundkäitumuslikust armumisstaadiumist on muidugi kirjutatud varemgi ja väga palju. Aga tavaliselt on kirjutajad naised ja liiga tihti on need teosed kehvemapoolsed “sopakad”. Griškovets seevastu oskab kirjutada elegantselt ning kartmata paista tobe: “Tean suurepäraselt, et muidugi pole vaja (Talle – M. T.) helistada. Sellel pole absoluutselt mitte mingit mõtet! Pärast selliseid kõnesid hakkab ainult halvem. Kusjuures igal juhul. Näiteks, sa ei pidanud vastu ja helistasid. [–] Ja sulle ei vastatud! [–] Miks ta ei vastanud? Ei tahtnud vastata? Ei kuulnud helinat? Jällegi – miks?” (lk 29). Tuttav tunne, palju kordi loetud ka. Aga sellele naisele, pandagu tähele, tahab Sanja kinkida taskulampi! “Küllap on hea naine! Mingile lollile taskulampi ei kingita” (lk 75) kommenteerib otsust Sanja sõber Maks.
Ehkki selleski teoses on astutud vähemalt ühte ämbrisse, millesse armastusromaanide autorid üsna tihti astuvad – peategelase ihaldusobjektile viidatakse vaid kui Temale –, ning lisaks jäävad veidi õhku ka rohked unenäolised sõjameenutused ja -kujutlused, võin kindlasti öelda, et need venelased ikka oskavad.
Uut Eesti kirjandust
Kender,K. Comeback
Kull,A. Haigla
Isa on ilmasammas
Vadi,U. Kirjad tädi Annele
Leesalu,D. Mahajäetud maja
Eelrand,H. Pasodoble
Luik, V. Varjuteater
Narusk,M. Võta päev sülle!
Klettenberg,R. Minu Ungari
Kull,A. Haigla
Isa on ilmasammas
Vadi,U. Kirjad tädi Annele
Leesalu,D. Mahajäetud maja
Eelrand,H. Pasodoble
Luik, V. Varjuteater
Narusk,M. Võta päev sülle!
Klettenberg,R. Minu Ungari
Küünlapäev raamatuga
Teabekirjandus.
1001 nippi ja nõuannet
Mägi,E.101 eesti lindu
Aav,T. Aplaus teile
Blackplaint,T.Eesti punk 1976-1990: anarhia ENSV-s
Price,J. Harjutusi igal pool ja igal ajal
Eesti sõjaajaloo teejuht.
Kabur,A. Meite Muhu mustrid.
Raud,A. Kiri kari
Kalender 2011
Gallagher, M. Meie unistuste reisid
Kaljusto,J. Norra ausalt ja avameelselt
Kasak,E. Mälestusi
Juul,J. Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem
Arme, L. Ma olen elanud
Koppel,A. Kevade.Suvi.Sügis:
Rõss,K. Laineline elu: ansambel Laine50 :
Genno,K. Nastja tarkuste raamat
1001 nippi ja nõuannet
Mägi,E.101 eesti lindu
Aav,T. Aplaus teile
Blackplaint,T.Eesti punk 1976-1990: anarhia ENSV-s
Price,J. Harjutusi igal pool ja igal ajal
Eesti sõjaajaloo teejuht.
Kabur,A. Meite Muhu mustrid.
Raud,A. Kiri kari
Kalender 2011
Gallagher, M. Meie unistuste reisid
Kaljusto,J. Norra ausalt ja avameelselt
Kasak,E. Mälestusi
Juul,J. Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem
Arme, L. Ma olen elanud
Koppel,A. Kevade.Suvi.Sügis:
Rõss,K. Laineline elu: ansambel Laine50 :
Genno,K. Nastja tarkuste raamat
Tellimine:
Postitused (Atom)