Meeldivaid lugemis elamusi aastaks 2012

Hea lugeja, tänan Sind, et oled leidnud tee raamatukogusse.Soovin Teile meeldivaid elamusi ajakirjade ja raamatute seltsis.Kohtumiseni uuel aastal.

... aasta saab varsti ...

Vaikigu tuuled ja mässavad marud,
kuulaku metsad ja avarad arud.
Kuulaku kuu ja tähed ja päike,
meile on jõudnud jõul!

Vaadake, pimedas sähvatab valgust,
pakases tärgahtab elu algust,
uus aeg helistab heledalt kella.
Taevas kingib lootuse hella.
Tere tulemast, jõul!

1928 Matthias Johann Eisen

Mälestame...

ANDRES EHIN 13.03.1940-10.12.2011
ainult ilmutusvannis
ilmun
oma kõrvu
häbenedes
nähtavale
kelle jaoks olen mustvalge
kelle jaoks värviline.
"Alateadvus on alatasa purjus" Varrak 2000 lk.410

Tule raamatukogusse ...

Meil on külaliseks kirjanik, harrastuskunstnik ja - muusik TIIT SEPA.Kolmapäeval, 21.detsembril kell 13.00.Ootame aktiivset osavõttu.

Soovitan lugeda...

SUHTLEMISE KULDREEGLID
Tunnustatud psühholoog Toivo Niiberg
käsitleb selles raamatus peamisi
suhtlusreegleid ning annab nutikaid
nõuandeid, kuidas hoiduda konfliktidest,
mõelda positiivsemalt ning õppida aega
hindama ja kasutama.
Üks isa kinkis pojale, kes läks teise linna
õppima, väikese kaustiku, mis oli täis häid
nõuandeid. Lühidalt kõlasid need nii:
• Ütle iga päev vähemalt kolmele inimesele
viisakussõnu.
• Vaata kas või kord aastas päikesetõusu.
• Ütle alati tänan või palun.
• Kohtle kõiki inimesi nii, nagu sa tahaksid, et
sind koheldaks.
• Ole kaks korda aastas doonor.
• Otsi uusi tuttavaid ja sõpru, aga ära unusta
vanu.
• Hoia saladusi.
• Tunnista oma vigu.
• Ole enda üle uhke. Kui sa polegi, mängi, et
oled. Vahet ei märka keegi.
• Ära peta kunagi kedagi.
• Varu igaks tegevuseks aega.
• Õpi kuulama.
• Ära võta inimeselt iial lootust. See võib olla
kõik, mis tal jäänud on.
• Ära kogu endale asju, vaid tarkust ja
viisakust.
• Ära otsusta midagi, kui oled vihane.
• Hoia rühti. Kui sisened ruumi, tee seda
julgelt ja kõhkluseta.
• Ära räägi liftis äriasju. Iial ei või teada,
kes pealt kuulab.
• Ära maksa töö eest enne, kui see on tehtud• Pea meeles, et vahel on vaja kaotada lahing,
kui tahad võita tervet sõda.
• Kui saad raske ülesande, asu seda täitma
teadmisega, et tuled kindlasti toime.
• Ära killusta end.
• Õpi vastama viisakalt ja kiiresti.
• Ära kujutle, et elu on õiglane.
• Kui tahad, et su asjad hästi vastu peaksid,
osta kalleimaid, mida rahakott lubab.
• Kui haigestud, konsulteeri kolme arstiga.
• Tee asjad ära siis, kui need teha tuleb.
• Tee endale selgeks, mis su elus tähtsaim on.
• Ära karda öelda Ei tea.
• Ära karda vabandust paluda.
• Helista emale.

Rannet, Egon (29.11.1911-01.11.1983)

Täna möödub näite- ja kirjaniku E.Ranneti sünnist 100 aastat. Tema näidendid käsitlesid tolle aja päevakalisi probleeme ja moeteemasid. Näidendid valmisid koostöös TRA Draamateatri lavastaja Ilmar Tammuriga."Südamevalu" toob esile kolhoosikorra vastuolud. "Kadunud poeg" tuli lavale rohkem kui 200 teatris. "Salakütid", "Haned" ,"Karikas ja madu", "Veripunane roos", "Kriminaaltango" oli samuti populaarne.
1972.a. ilmus panoraamromaan "Kivid ja leib"I ,mis sai tol ajal E.Vilde nim. kolhoosi preemia 1973, milles kujutatakse 1950-ndate aastate maaelu. Sellele lisanduvad tagasivaated tegelaste minevikku, samuti kõrvalepõiked kultuurielu probleemidesse.
"Kivid ja leib II" koostöös abikaasa Vaike ja Egon Rannet. Peale abikaasa Egoni surma jätkas tööd Vaike Rannet käsikirjaga.
"Kivid ja leib III" 1992 ja "Kivid ja leib IV" 1996.Need teosed kujunesid menuraamatuteks tol ajal.

Põhjamaade huumor - 14.11-19.11

Väljapanek Põhjamaade huumor.
Arutleme huumori ja nalja mõistete üle, satiiri ja sõnavabaduse , nalja ja naeru raviomaduste üle.
Raamatukogu ootab teisipäeval, 15.11 kella 12.00ks aktiivset osavõttu.

Enim loetud raamatud 2011

08.11.2011
Vana-Vigala Raamatukogu
Laenutuste edetabel 01.01.2011 - 08.11.2011
Edetabel kajastab laenutusi: Vana-Vigala Raamatukogus
Edetabel kajastab järgmisi laade:
Trükitud raamat

Jrk Teavikud Autor Pealkiri Udk Kirjastus Aasta Laenutusi
1 Priilinn, Ketlin Liblikasonaat 821.511.113-31 Tänapäev 2010 17
2 Lember, Ira Päevalilled : [ajalooline] romaan 821.511.113-311.6 Canopus 2009 16
3 Lember, Ira Kummuli Kuu : [romaan] 821.511.113-31 Canopus 2004 16
4 Lembe, Milvi Käed eemale Õnnest! 821.511.113-31 Tänapäev 2010 16
5 Genno, Kristiina Nastja tarkuste raamat 615.89 Fookus Meedia 2010 16
6 Pets, Helju Õnneõiteta sirelid : [romaan] 821.511.113-31 Tänapäev 2010 16
7 Tohvri, Erik Naabrid 821.511.113-31 Varrak 2011 15
8 Lember, Ira Katariina portree : [ajalooline] romaan 821.511.113-311.6 Canopus 2010 15
9 Lember, Ira Must ratsanik 821.511.113-31 Canopus 2005 14
10 Tohvri, Erik Laenatud rõõmud 821.511.113-31 Varrak 2010 14
11 Jõgisalu, Harri Grand Marinast Kadriorgu : lisatud Pätsi, saksa ja Stalini aeg : mälestused 821.511.113-94 Faatum 2007 14
12 Priilinn, Ketlin Bertrande 821.511.113-31 Tänapäev 2009 13
13 Lind, Tuule Vale tõde : [romaan] 821.511.113-31 Tänapäev 2011 13
14 Pets, Helju Ussikuninganna Egle 821.511.113-31 Tänapäev 2011 13
15 Kull, Avo Haigla 821.511.113-31 Tänapäev 2010 13
16 Anderson, Caroline Pruudi ema 821.111-311.1 Ersen 2010 13
17 Lembe, Milvi Kõht külmetab 821.511.113-31 Tänapäev [2007] 13
18 Roberts, Nora Roosiaed : [romaan]. [Tetraloogia] 2. raamat 821.111 Ersen 2010 12
19 Aav, Tõnu Aplaus teile 792.071.2.028 NyNorden 2010 12
20 Polland, Cathleen Reegliteta armastus : romaan 821.111 Odamees 2010 12
21 Anonüümkirjad : [Dr. Frank. 4 821.112.2-31 Ilo 2008 12
22 Gri¨kovets, Jevgeni Särk 821.161.1-31 Varrak 2010 12
23 Leith, Prue Laulukoor 821.111-31 Varrak 2010 12
24 Sands, Charlene Kirglik kättemaks : [romaan] 821.111 Ersen 2008 12
25 Dreyer, Eileen Patused ja pühakud : [kõige jubedamad saladused on kodu külje all] 821.111

Raamatukogudes on populaarsed

Martinson, Jaan Kristina 796.922 Menu Kirjastus 2010 2451
2 Arme, Lea Ma olen elanud 791.635 Ajakirjade Kirjastus 2010 2348
3 Kull, Avo Haigla 821.511.113-31 Tänapäev 2010 2228
4 Pets, Helju Õnneõiteta sirelid : [romaan] 821.511.113-31 Tänapäev 2010 2228
5 Tohvri, Erik Naabrid 821.511.113-31 Varrak 2011 2220
6 Petrone, Justin Minu Eesti. 1.osa, Kas lubate elada? 821.111 Petrone Print 2009 2209
7 Petrone, Justin Minu Eesti. 2. osa, Mida sa tahad? 821.111 Petrone Print 2011 2123
8 Tohvri, Erik Laenatud rõõmud 821.511.113-31 Varrak 2010 2114
9 Pets, Helju Ussikuninganna Egle 821.511.113-31 Tänapäev 2011 2113
10 Nuude, Liidia Mati Nuude 78 M. Ramonas 2010 2000
11 Oksanen, Sofi Puhastus 821.511.111-311.1 Varrak 2009 1964
12 Lember, Ira Katariina portree : [ajalooline] romaan 821.511.113-311.6 Canopus 2010 1819
13 Raud, Mihkel Sinine on sinu taevas 821.511.113-312.4 Mustvalge Kirjastus 2010 1692
14 Bramanis, Riho-Bruno Õhk riisiterade vahel : kaheksa aastat Jaapanis 821.511.113-94 Tänapäev 2010 1674
15 Aav, Tõnu Aplaus teile 792.071.2.028 NyNorden 2010 1627
16 Klettenberg, Reet Minu Ungari : välismaalasest pärismaalaseks 821.511.113-94 Petrone Print 2010 1617
17 Arme, Lea Ada Lundver : minu elu sõnas ja pildis 791.635 Fookus Meedia 2010 1609
18 Raudam, Dagmar Minu Gruusia : elu nagu mägitee 821.511.113-94 Petrone Print 2010 1568
19 Lumiste, Kati Minu Ibiza : vaba armastuse saar 821.511.113-992 Petrone Print 2010 1560
20 Cookson, Catherine Hamilton : romaan 821.111-31 Varrak 2010 1547
21 Lember, Ira Päevalilled : [ajalooline] romaan 821.511.113-311.6 Canopus 2009 1537
22 Cookson, Catherine Hüvasti, Hamilton : [romaan] 821.111-31 Varrak 2010 1536
23 Gilbert, Elizabeth Abielutõotus : armastuse lugu 821.111 Varrak 2010 1536
24 Luik, Viivi Varjuteater 821.511.113-31 Eesti Keele Sihtasutus 2010, 2011 1530
25 Sikk, Rein Minu Ugrimugri : uskumatud seiklused soome-ugri inimeste ilmas 821.511.113-94 Petrone Print 20

Kohtumine kirjanikega!

Kivi-Vigala Küladekeskuses reedel. 04. novembril kell 13.00 Kohtumine kirjanikega
Valdur Mikita, Urmas Vadi, Berk, Vaher. Ootame aktiivset osavõttu. Info raamatukogust

Rahvusvaheline kaisukarupäev

1980. aasta 27.oktoobril hakati tähistama rahvusvahelist kaisukarupäeva. Algatajaks Kogu Maailma Head Karud (Good Bears of the World)
Lapsed tulge raamatukogusse reedel,28.okt. kella 14.00 Võta kaasa oma kaisukaru, loeme, joonistame, teeme näputööd.

Raamatukogunädal kestab...

Eesti raamatupäev. Väljapanek " Uut eesti kirjanduses"
Tänan kõiki, kes on täna raamatukogusse helistanud ja hea sõnaga toetanud raamatukogu tööd, soovinud raamatukogusse ikka uusi raamatuid, et mida lugeda.

Õpime hoolega!

Kolmapäeval kogunes üle kümne huvilise raamatukogusse, et osa saada õppe-päevast. Tehti Astra juhendamisel viltimist, kus päeva lõpuks oli kaasa võtta vilditud ehe. Lehte näitas uusi lõngavorme ja moekat salli, mida tahetakse kindlasti teha. Päeva lõpuks võeti kaasa meeldiv juturaamat. On aeg koos käia, sest õhtud venivad pikaks oli üksmeelne otsus.

Teatrisse!

Tallinna Draamateatrisse 30.11. kell 19.00 "Augustikuu"
Pärnu Teater ENDLA küünis 15.12. kell 19.00 "Eesti mees ja tema poeg"
Lihula Kultuurimajas 23.11 kell 19.00 Rakvere teatri etendus "39 astet"
(info raamatukogust)

Uued raamatud kohal! Külastage!

Lastele!
Petrone, E. "Muinasjutud armastusest"
"Ekskavaatorid tööhoos"
Wieslander,J."Mamma Muu loeb"
Rannap, J. "Proua Vaideri hiirekull"

Tee ise! Täiega lahedad asjad.

Paunveresse...

MTÜ Vigala Külade Ümarlaud kutsub ühisele väljasõidule!
24.09.2011 Palamusel XIV suur Paunvere väljanäitus ja laat.
Tagasiteel külastame Põltsamaa lossi.
Buss väljub Vana-Vigala TTK parklast kell 7.00 suunaga Kivi-Vigala poole.
Osalemisest teata telefonil 5147444.

Rahvusvaheline eakatepäev. Kivi-Vigalas

Oodatakse pensioniealisi inimesi 30.sept. kell 13.00 Vigala Küladekeskusesse eakatepäevale pühendatud kontserdile. Seekord lubas esinema tulla ansambel "Johhaidii" Pärnust, kaastegevad on Saepuru Sass ja Vinkli Aadu.
Ühtlasi kuulutame välja küpsetiste konkursi, et üheskoos välja selgitada maitsvavad koogid-pirukad!
NB! Nii kontserdil kui ka küpsetiste konkursil osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.
Registreerumiseks helistada kuni 26.09.telefonidel 4894777; 4894770; 5269841.

Õppimine seob põlvkondi 07.10.- 14.10.2011

XIV täiskasvanud õppija nädal
teemal "Õppimine seob põlvkondi" toimub 07.-14.oktoobril 2011.
Avaüritus toimub 07.oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis.
E-õppe päev toimub 12.oktoobril
Grundtvigi päev toimub 13.oktoobril
Täiskasvanuhariduse foorum toimub
14.oktoobril Tallinnas

Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustatakse aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta koolitussõbralikumat organisatsiooni ning aasta koolitussõbralikumat omavalitsust.
Selle aasta kandidaatide esitamine toimus 15. juunini ning 2011. aasta tunnustatud kuulutatakse välja TÕNi avaüritusel Raplas.
http://www.andras.ee/ul/TON_2011_plakat.pdf

e-õpe ! Õpime !

Info Sotsiaalministeeriumi kodulehel eakate rubriigis: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/Eakad/t%C3%A4iendav_teave/Eoppe_paeva_info.pdf

e-Õppe Arenduskeskus korraldab 12. oktoobril e-õppe päeva, mis on mõeldud kolmanda põlvkonna esindajatele. Üritust kantakse reaalajas üle veebi e-õppe päeva kodulehel: http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/2011

Sealt leiate samuti päevakava ja muud kasuliku informatsiooni!

Uut lugemist septembris.

Jõerand, R. Minu Bollywood; elu nagu India filmis
Jõeveer, T. Minu Haiti: ellujääja
Lepik, M. Minu Omaan: kaamelist Porscheni, 56 ...
Kurmiste,K. Tuulekülv
Hainsalu, L.Vastamata kõne
Vaino, E. Mammutarmee telgitagustes. 5
Camp, C. Ootamatused
Sussman, P. Kadunud oaas
McCabe, A. Kes tihkaks suudelda krahvi?
Hardy, K. Kuulsusega šampanjat joomas
Stiefvater,M. Palavik
Wallace, B. Tuhkatriinust pruut
Ingemarsson,K.Väikesed kollased sidrunid
Tüdruk veiniplekiga kleidis: tänapäeva...

TEABEKIRJANDUS
Udink, B. Allah ja Eeva
Isotalo, K. Kodutoit
Seeder, S. Perekonna, sugupuu ja mineviku ...
Bardi,C. Pitsa
Atkinson,M. Puudutusravi sinu lapsele
Vuokko, S. Põhjamaa taimed
Hallik, C. Silmuskudumine
Tepperwein,K. Sinu keha sõnumid
Schwarcz,J. Üks õun päevas: müüdid eksiarvamused...
30 rahvuslikus stiilis ehet

... pikad õhtud vajavad sisustamist.

annetused...
A. Haava Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest.
Fr. Tuglas Noorusmälestused.
A. Kitzberg Ühe vana "Tuuletallaja" noorpõlve mälestused I-II.
A. Susi Võõrsi vastu tahtmist.
A. Beiegarde Minu mälestusi Eestimaa kubernerina.
H. Prants Minu elukäok. Mälestusi ja pärimusi.
A. Rinne Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal...
E. Dellingshausen Kodumaa teenistuses.
K. Puusta Kehra metsast maailma saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast.
M. Laar Sinimäed 1944.
Ingliste küla lugu.

Metsa seenele...

http://www.actafungorum.org/actaforum/viewtopic.php?f=6&t=1322&sid=27df097185f41638e87a0a120f1ce08e
suurepärane superfotodega riisikasait, ainult tuleb vaadata ladinakeelseid nimesid.

Uut lugemist!

MÜÜRIPEAL MANIVALD "RAHUTA RANNAMAA"

Ajaloohuviline autor on jäädvustanud läbi oma suguvõsa loo hulga vähe tuntud sündmusi Läänemaal aastatel 1940-1949. Ta räägib sõja-aastatest rannakülades, Pilliotsa lahingust Kihnus, omakohtu ohvritest Varbla vallas, rannarahva tegemistest ning hakkamasaamisest mitme võõra võimu all. Kultuurilooliselt suure väärtusega on peatükid, milles autor värvikalt meenutab oma kooliaastaid Varbla koolis. Illustreeritud ajalooliste fotodega, lisatud on nimede register (370 nime

HOIUKAPP 21
Anders Roslund & Börge Hellström
Sari “Mirabilia”
Jõuline kriminaalromaan, mis kirjeldab ühiskonna sünget poolt ning räägib siin ja praegu toimuvast kaubitsemisest eluga. Sellest, kuidas ohvrist saab kurjategija, ja sellest, kuidas sõprus pole alati see, millele võib kindel olla. Tegevus keerleb kahe Baltikumist pärit neiu ümber, kes on suletud Stockholmi tavalise elumaja korterisse lukkude taha ja sunnitakse tegelema prostitutsiooniga. Ent linna Keskvaksali hoiukapp number 21 on koht, kuhu neil on õnnestunud peita oma vähesed asjad koos salapäevikuga.

SUUR RAAMAT POISTELE
Chez Picthall

Lõbus ja erksates sinistes värvides „Suur raamat poistele“ sobib imehästi esimeseks sõnu ja numbreid tutvustavaks raamatuks ning on koostatud just poistele mõeldes. Toetudes interaktiivsetele küsimustele ja lõbusatele tegevustele, aitab see raamat väikelastel omandada vajalikke põhimõisteid, nagu numbreid, värve, kujundeid, õpetab asju kokku sobitama, leidma sarnaseid esemeid - ja paljut muudki! Raamatu on välja töötanud haridusala spetsialistid, et arendada lastes oskust suhelda, märgata, teha õigeid valikuid

SUUR RAAMAT TÜDRUKUTELE
Chez Picthall
Lõbus ja säravates roosades toonides „Suur raamat tüdrukutele“ sobib imehästi esimeseks sõnu ja numbreid tutvustavaks raamatuks ning on koostatud just tüdrukutele mõeldes. Toetudes interaktiivsetele küsimustele ja lõbusatele tegevustele, aitab see raamat väikelastel omandada vajalikke põhimõisteid, nagu numbreid, värve, kujundeid, õpetab asju kokku
Ketlin Priilinn
EVELINI LOOD
Evelin on julge ja asjalik kümneaastane tüdruk, kes elab paljulapselises peres – tal on kolm venda ja kolm õde. Raha on neil küll alati vähevõitu ja paljustki puudus, ent see-eest ei hakka nii suures peres kunagi igav ja see Evelinile meeldib! Raamatu esimene lugu „Evelin uues koolis” jutustab sellest, kuidas pere vahetab elukohta ja lapsed üritavad omale uues koolis sõpru leida. Loos „Evelin läheb tööle” otsustab Evelin suvevaheajal natuke taskuraha teenida. Paraku saab ta peagi aru, et töölkäimine pole sugugi lihtne

222. aastat "Vigala õigus 1789"

(Kokkutuleku pildid vaata Sillaotsa muuseumi kodulehelt)
222 aastat Vigala õiguse väljakuulutamisest
16 Jul 2011 EE Online
Vigala valla aukodaniku Jaak Uibu ettekanne Raba Algkooli
lõpetajate kokkutulekul 23.juulil 2011


Vigala valla aukodaniku Jaak Uibu ettekanne Raba Algkooli
lõpetajate kokkutulekul 23.juulil 2011
Hakatuseks. Minu vanaisa hea sõber kirjanik Mihkel Aitsam kirjutas 29. oktoobri 1939 Päevalehes artikli “Eesti esimese vallaomavalitsuse 150 aasta juubel”. Alapealkirjaks oli “Vigala Talurahva Seadus pandi eraviisil maksma 1789.a.” Vigala õigus kui dokument on tuntud juristidele ja ajaloolastele, vähemalt vanemate põlvkondade puhul. Seda ei oska ma kinnitada tänaste, s.o. netiajastul bakalaureuse kraadiga mittetäieliku kõrghariduse saanud põlvkondade puhul. Netipäringus Vigala õigus tuleb välja üksnes raamatukogude elektronkataloogides viitega ühele ennesõjaaegsele allikale. Selle dokumendiga oli tuttav Jüri Uluots ja Peeter Tarvel. Endine õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli hindab dokumenti kõrgelt. Seda hindab kõrgelt ka Mare Ülemaantee Vana-Vigala raamatukogust, kes kinkis ettekandjale Aleksander Looringu ülevaate “Vigala õigus 1789.a.” Hiljem selgus, et see tekst oli koduski olemas, sest Halliki Uibu tutvustas selle abil Vigala õigust oma kultuuriloo tudengitele. Siiski mind ta sellesse dokumenti millegipärast ei pühendanud. .....

Vigala Sõnumites viga

RABA KOOLI KOKKUTULEK 23.JUULI
Raba kooli kokkutulek toimub 23. juulil (mitte 29. nagu on kirjas
postkastidesse jõudnud vallalehes!). Kui te teate kedagi, kes on Raba
kooli kokkutulekust huvitatud ning siinseid uudiseid ei loe, siis palun
levitage neile õiget infot edasi.

Taluaia taimi

Näitus
Lilled, ravimtaimed, köögiviljad ja nende raviomadused.

Vana-Vigala mõisas 06.augustil kell 11.00

Kontserdisari
Rapsoodia. Ferenc Liszt 200
Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver)
Kavas : Ferenc Liszt Ungari rapsoodia nr.2, Petrarca sonetid sopranile ja klaverile.

Põhjalikum tutvustus on leitav veebilehelt
http://www.kammermuusika.ee/indeks.php?p=112

Vigalas Poti laat

10. september VANA-VIGALA TTK staadionil
kell 10.00-15.00
Vigala Potilaat
Lonkava Hundi Koja laagris saab näha keskaegseid rõivaid, käsitööd ja
sõjavarustust.
Oma oskusi näitavad treenitud viikingi sõdalased.
Kell 12.00 - Vigala Rammumehe valimine
Loterii
Jaan Tatika konkurss- tule näita oma valmistatud masinaid. Kui masin on transpordiks liiga suur, tuleme pildistame üles enne laata.
TULE MÜÜMA, OSTMA, KAUPLEMA
INFO tel. 5147444

Postiteenus Vallas

Postiteenuse osutamine Vigala vallas
Kirjakandjat saavad TASUTA elu- või asukohta tellida kõik füüsilised- ja juriidilised isikud, kes elavad/asuvad maapiirkonnas lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km. Maa-piirkonnaks on küla, aleviku või alevi territoorium. Elu- või asukohas osutab kirjakandja järgmiseid teenuseid:

· kirisaadetise ja postipaki vastuvõtmine/kättetoimetamine;

· rahakaartide saatmine;

· perioodikatellimuste vormistamine;

· maksete teostamine;

· postimaksevahendite müük;

· pensioni ja muude sotsiaaltoetuste kättesaamine.

Kirjakandjat saab koju tellida Eesti Posti kliendiinfo telefonil 1661. Tellimusi võetakse vastu E–L kella 9–18.
Klienditeeninduskeskuses registreeritakse kliendi tellimus, mis edastatakse klienti teenindava piirkonna postiasutusse. Enne kella 16.00 saabunud tellimuste korral võetakse kliendiga ühendust samal päeval ning lepitakse kokku tellimuse täitmise aeg. Hilisemate tellimuste korral võetakse ühendust järgmisel tööpäeval (E–R). Kirjakandja osutab postiteenuseid tellija elu- või asukohas tellimuse saamisele järgneval tööpäeval (E–R), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Konkreetne tellimuse osutamise ajavahemik antakse kliendile täpsusega 1 tund.

2. Külastada lähimat postiasutust

Märjamaa postkontor (Veski 6, Märjamaa, 78301 RAPLAMAA).

Postkontor on avatud:

kuni 31.08.2011

E-R 10:00-17:00
L 10:00-14:00

alates 1.09. 2011

E-R 9:00-17:00
L 9:00-14:00
P suletud
Küsimuste puhul palume pöörduda Rapla piirkondliku juhataja poole, kelleks on Merle Paiba, tel GSM 5333 1955.

9.klass

LUGEMISEKS 9. KLASSIS
1. MUISTSETE INIMPÕLVEDE SOSIN:
Üks muinasjutt soome-ugri rahvastelt: eesti, soome, liivi, vadja, vepsa, karjala, isuri, lapi, komi, mari, handi, mansi, ungari, udmurdi muinasjutt.
2. EESTLANE ÄRKAB:
E. Raua ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi “Kalevipojast”
3. KEELE JA KIRJANDUSE KIRGLIK SUHE:
F. Tuglase novell “Suveöö armastus”
4. “PEAB OLEMA KEEGI, KES ÜTLEB SÕNA…”:
A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”

Põhikooli õpilane on kohustatud lugema igal õppeaastal vähemalt 4 tervikteost.

8. klass

8. KLASSIS
1. JUTTUDE VÕLUVÄGI
Muinasjutukogumikke:
• P. Gripari “Muinasjutte Broca tänavalt”
• E. Farjeon “Väike raamatutuba”
• J., W. Grimm “Muinasjutte”
• F. R. Kreutzwald “Eesti rahva ennemuistsed jutud” või mõni muu muinasjuturaamat.
Vali välja üks muinasjutt ja valmistu seda teistele jutustama!
2. KIRJANDUSE LOHUTUS.
• J. Tuulik “Vares”
3. PAHAD ON PAHAD JA HEAD ON HEAD?
• Üks A. Christie või A. C. Doyle`i või muu kriminaaljutt (vt. ka Õ lk. 124)
4. TEATRIMAAILMAD.
• A. Kitzberg “Libahunt”
• L. Koidula “Säärane mulk”
• M. Karusoo “Olen 13-aastane”
• E. Vilde “Pisuhänd” või mõni muu näidend.

7. klass

7. KLASSIS
1. Elulood
• O. Luts “Kevade”
2. Noorsookirjandus
• A. Vallik “Kuidas elad, Ann?”
• B. Lebert “Crazy”
• J. Guillou ”Kurjus”
• J. Parijõgi “Teraspoiss”
• L. Tungal “Varesele valu”
• M. Otava “Priska”
• C. Nöstlinger “Vahetuslaps”
• L. Rennison “Poisid, stringid ja odav kass”
• H. Nõu “Pea suu!”
• B. Rohelend “Enesetapjad”
• C. Cassidy “Sünnipäev. Saladus…”
• L. Arme “Duubeltüdruk”
• K. Priilinn “Peaaegu Tuhkatriinu”, “Maarjamäe kägu”
• R. Vassel “Sukk ja saabas”
• J. Tangsoo “Hanejaht”
3. Seiklusi otsimas:
• E. Bornhöhe “Tasuja”
4. Maagilised lood
• D. Almond “Skelling”
• T.Pratchett “Võlukunsti värv”
• O. Preussler “Krabat”
• J. Jaik “Kaarnakivi”
• J. Hargla “Õudne Eesti”
• A. Zelazny “Needuste allee”
• A. Hitchcock “Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud”
• M. Gripe “Sitasitikas lendab videvikus”
• E. Ibbotson “Kaasani täht”
• S. Nickerson “Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita”
• Ph. Pullman “Kuldne kompass”
• “Eesti lapse jubejutud”

6. klass

LUGEMISEKS 6. KLASSIS
1.Üks pikem jutustus või romaan
• J. Verne “Kakskümmend tuhat ljööd vee all”
• Z. Šišova “Suur mereretk”
• R. Bradbury “Vist on kuri tulekul”
• H. Rider Haggard “Kuningas Saalomoni kaevandused”
• E. Kästner “Emil ja salapolitseinikud”
• R. Fraerman “Metsik koer Dingo e. jutustus esimesest armastusest”
• A. Lindgren “Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist”
• M. Twain “Tom Sawyeri seiklused”
2. F. Molnar “Pál-tänava poisid”
3. Üks raamat sarjast:
• A. Jacobsson, S. Olsson “Berti päevikud”
4. J. K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi” või mõni teine Potteri-raamat

Soovitan suvel lugeda 5. klass

LUGEMISEKS 5. KLASSIS
1. A. Lindgren “Vahtramäe Emil” või “Bullerby lapsed”
2. Mõni eesti muinasjutt, näiteks raamatutest:
• A. Jakobson “Ööbik ja vaskuss”, “Puujalaga katk”, “Suur onu ja väike vennapoeg”.
• J. Kunder “Suur Peeter ja väike Peeter”, “Imelik peegel” jt.
• “Marjakobar ja teisi setu muinasjutte”
• Kogumikud: “Tark mees taskus”, “Sada saarelehte, tuhat toomelehte”, “Tere-tere, tiipajalga”, “Eesti muinasjutte” või mujalt.
3. E. Kippel “Meelis”
4. R. Lahi “Värdi”, H. Runnel “Juturaamat”, H. Pukk “Tarkusetera”, L.Frank Baum “Võlur Oz”, H. Mäkela “Härra Huu”, O. Preussler “Väike nõid”, S. Olsson “Berti päevik”, R. Kipling “Mowgli”, Aapeli “Üle linna Vinski”, A. Pervik “Kunksmoor”, A. Vallik “Pints ja Tutsik”, L. Lilleste “Tommy ja Kribu krimkad”, I. Remes “Piraadid”, L. Sachar “Augud”, I. Soopan “Kõik poisid ei saa suureks”, K. Priilinn “Tüdruk nimega Maricruz”, “Peaaegu tuhkatriinu”, A. Pietri “Versailles`apelsinipuud”, K. di Camillo “Tiiger virgub”, “Kõik juhtus Winn Dixie pärast”.

Uued raamatud kohal! Külastage!

Lühitutvustus mõnest...

ASHILEVI JIM "MA OLEN ELUS OLEMISE TUNNE")
Jim Ashilevi (noorte)romaan eristub teiste temaealiste kirjutistest peene stiilitunde ja hea keele poolest. Autor laseb peategelasel liuelda kõigi noorte jaoks oluliste ja sageli valulike probleemide klaaspinnal, lubamata kukkumist tooruse ja vägivalla mülkasse.

KALMUS AIN "KADUNUD SAAR" (Mälestusi “Kadunud saar” (1972) on eeskätt raamat Hiiumaast. Ehkki autori sissepoole elatud lapsepõlv, heitlev noorus ning vaimulike otsingute entusiasm suunavad teose dünaamikat, seostub tunnetuslik tuum ikkagi “kadunud saarega”. Hiiumaa, selle minevik, aura ja inimesed ning kirjaniku genealoogiline juurestik määravad Kalmuse kujunemise, suunavad ta loomingulisi sihte. “Kadunud saares” puudub nostalgiline imalus, lapsepõlv ei sillerda mälestustes õilmitseva õnnemaana. Pigem painab poisipõlve üksindus, hing valu, haavumised, hirmud-õudused, mida kohati leevendab vaid saare lohutav loodusrüpp.

Näkki, M (Soome)maalt ja hobusega
Rahuoja-Vidman,M Ahvatluse ingel
Rahuoja-Vidman,M Sa tead et ma leian Su üles
Brame, C. Dora Thorne
Flemming,M. Tundmatu peig, ehk..
Raud, Anu Juturaamat
Tiks, M. Elumees
Lember, I. Sügiscapriccio
Gruen,S. Vesi elevantidele
Soonik, M Tühipüks
Pulkinen, R. Tõde.
Miller, R. Pippa Lee eraelu
Jõgisalu,H. Lummus
...

Raamatutel sünnipäev!

Sünnipäev on lahe, saab olla koos oma sõpradega, Raamatutel on samuti sünnipäevad. Tule Sinagi osa saama!On raamatuid, mis ilmunud 50, 40, 30, 20,10 aastat tagasi. Raamatuid, mis lastele väga meeldinud ja nendest on ilmunud kordustrükke.Väljapanek on raamatukogus, neist mõni autor ja raamat...
Raud, Eno "Sipsik"; folkloori ümbertöötlused värsis ja proosas "Kalevipoeg"
Pervik, Aino "Kaarist on kasu"
Mänd, Heljo " Surnute mäss" "Hõbedapalavik" jne.
Muhvi auhinna asutas Eesti Lastekirjanduse Keskus 2001. aastal, et tunnustada lastekirjanduse ja laste lugemise temaatika trükisõnas valgustajaid. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhv – tegelane Eno Raua „Naksitrallidest“, kes vahel harrastas ka kirjatööd.
Varasemad Muhvi auhinna laureaadid on Krista Kumberg (2001), Ilona Martson (2003), Mare Müürsepp (2005), Leelo Tungal (2007), Viive Noor (2009). kirjandusteadlane Ave Mattheus (2011)

Noorteromaan - parimad! 2011

2011. aasta noorteromaani võistluse tulemused
25. mail 2011 lõppes kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlus.
Käesolevale, järjekorras kuuendale võistlusele laekus 32 käsikirja. Küllaltki palju oli tänavusel konkursil üleloomulike võimete/nähtustega seonduvat. Kuna žürii ei leidnud üht piisavalt eristuvat tööd, anti auhinnad välja järgnevalt:

II koht - Reeli Reinaus. "Nahka kriipivad nädalad" - 1000 €

II koht - Kristel Kriisa. "Piinatud hinged" - 1000 €

III koht - Kiiri Saar. "Martin Greeni juhtum" - 620 €

III koht - Reeli Reinaus. "Vaevatud" - 620 €

Ära märgiti:

Kristiine Kurema. "Liblika lein"

Kadri Pettai. "Jaanik(a)".

Võistluse korraldamist toetas Kultuurkapital.

Kuue noorteromaani võistluse käigus on laekunud 135 käsikirja, millest avaldatud on 25.

Lepatriinupüüdja - raamat noortele

Hiiumaal elav Kiiri Saar sai noorteromaanide võistlusel kolmanda koha. Seni on auhinnatud kirjanikul ilmunud üks raamat. "See oli puhas naistekas," lahterdas Kiiri Saar oma esikteose "Lepatriinupüüdja".

"Mõte romaanivõistlusel osaleda hakkas minus vaikselt idanema eelmisel aastal," rääkis Saar ja lisas, et oli väga üllatunud, kui sai mõni aeg tagasi teate, et tema käsikiri "Martin Greeni juhtum" on valitud võistluse paremate hulka.

Kirjastuse Tänapäev ja Eesti lastekirjanduse keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusele laekus 32 tööd. Romaanivõistluse žürii andis välja kaks teist ja kaks kolmandat kohta. Lisaks märgiti avaldamissooviga ära kaks tööd. Kuna žürii ei leidnud ühte piisavalt eristuvat tööd, jäi esimene koht seekord välja kuulutamata.

Kirjastus sõlmis Kiiri Saarega lepingu, et "Martin Greeni juhtum" ilmub kas sügisel või uue aasta algul ja seda peaks olema võimalik osta ka e-raamatuna.

"Minu blogist (kiirisaar.blogspot.com) võite lugeda mu loomingu kohta, edaspidi kirjutan seal kahtlemata pikemalt lahti ka uue romaani saamisloo," ütles Kiiri Saar.

Koolivaheaeg.

Suvepuhkus käes! Raamatukogus on hästi palju uusi ja huvitavaid raamatuid. Tulge ja külastage!Kõigile leiame meelepärase raamatu. Palaval päeval on hea jahedas istuda ja lugeda.

Päikest!

Väljapanek raamatutest.
Jüri Aarma 60 ja Aleksander Heintalu 70

Kultuur

L, 11.juuni SILLAOTSA SUVISTED kl 14.00 folkloorikava
K, 22.juuni VALLA SUVEPIDU kl 18.30 rongkäik, kl 19.00 kontsert
L, 9.juuli UNUSTATUD MÕISAD kl .... lavatantsukava
E, 25.juuli - L, 30.juuli VIGALA FOLKLOORILAAGER igaühel oma ülesanne
L, 30.juuli PÄRIMUSE PÄRLID koos UNUSTATUD MÕISADEGA töötoad ja folkloorikontsert
L,30.juuli Vana-Vigala mõisas KÜLADEPÄEV

H.Jõgisalu raamatu "Lummus " esitlus Märjamaal

Märjamaa Raamatukogu, kirjastus Faatum ja Harri Jõgisalu ootavad Teid
12. mail, neljapäeval kell 17.00 Märjama rahvamajja Ly galeriisse
Harri Jõgisalu romaani „Lummus“ esitlusele.
Lisaks räägivad oma raamatutest ja vastavad küsimustele
kirjastuse Faatum juhid kirjanikud Teet Kallas ja Sulev Raudsepp ning romaani „Lummus“
illustraator Endla Tuutma.
Esitlusel on võimalik „Lummus“ ka endale soetada, lisaks müügil ka teised kirjastuse Faatum uuemad raamatud
Romaani ilmumisele aitasid kaasa Eesti Kultuurkapital ja E.T. Sild

Raamatuhuvilised, kes soovivad minna Märjamaale, andke teada Raamatukoguse 10.maiks.

...mida tahaks öelda emale.

Juba mitu nädalat on hellitanud meid päike, suurvesi on taandunud. Puudel paisuvad pungad. Kevadlilled õitsevad.Paari nädala pärast on emadepäev.
Raamatukogus on üleval väljapanek eesti luulest. "...mida tahaks öelda emale."

Katkend raamatust Olemise salapära 1996 Ivi Leps

Ajast-aega ikka puudu sõnad, mida tahaks öelda emale.
Aasta-aastalt kasvavad vaid võlad, seni kuni ilmas elame.
Küllap tunned, mõtlen sinu peale. Olen nõnda sageli su juures,
siis kui mõtlen millelegi heale... Oma lapsi kasvatades suureks.

...õitseb paiseleht

23.04 oli Jüripäev. Täna võistlesid Kivi-Vigala ja Vana-Vigala Põhikooli õpilased Jüripäeva jooksus. Võitsid Vana-Vigala Põhikooli õpilased. Oh seda sära laste silmades, kui raamatukogusse tulid. Tublid!
25.aprill Markusepäev.
1.mai volbripäev.Volbripäeva kutsutakse ka kevadpühaks.Käed tööd täis, kes koristab, kes kaevab, nauditakse kevadpäikest.Kalamehi on jõe ääres ju siis näkkab, raamatukogus on külastajaid, et õhtul enne uinumist lugeda.

Urvad sulle, munad mulle!

Künnipäev, 14.aprill oli eesti rahvakalendris esimese kevadistele põllutöödele asumise tähtpäev. Tegelikkuses, kui lumi maas, tegeldi põllutööriistadega kaevati vagu, kus loodus lubas.
Palmipuude püha!Urvad sulle, munad mulle!
Lihavõtted , ülestõusmispühad, kevadpühad, munapühad - tegu on liikuvate pühadega, mille asukoht aastati muutub. Lihavõtted algavad pärast kevadist pööripäeva esimesel kuu täissaamisele järgneval pühapäeval.Miks mune toob jänes, mitte aga näiteks muinasjuttude lemmiktegelane rebane. Eesti rahvakalendrisse on lihavõttejänes jõudnud pühadekaartide vahendusel.
(raamatukogus on väljas väljapanek , kus saate teada traditsioonidest, kaunistamisest ja munade värvimisest)

Südamenädal!

Väljapanek.Südamenädal - Sinu sammud loevad!
Olgu meis ikka kevad südames! Lugeda, liikuda ja näha looduses linde, loomi ja veesulinat.

Laupäeval!

Sillaotsa tegevusi 9. aprillil, mis võiks pakkuda laiemat huvi.

kell 11.00 Eesti Genealoogia Seltsi Rapla osakond peab oma koosolekut Sillaotsa Talumuuseumis

Päevakord:

11.00-12.00 Ringkäik muuseumis

12.00-12.30 Marita Radiko räägib teemal "Minu tee genealoogiani" - kuidas alustas, mida on teinud

12.30-13.00 vestlusring



kell 13.00 Näituse „Raplamaa koolide lapitekid“ avamine Sillaotsa Talumuuseumi Näituseküünis. Tantsu-laulu Valgu põhikooli poistelt.



kell 14.30 Uus-Meremaa sõnas ja pildis (Jürgen ja Triin Kusmini värsked reisimuljed) Näituseküüni teisel korrusel.



Kena jätkuvat talve.

Sillaotsa Talumuuseum

Uut lugemist aprillis

Lina,J. Varjatud tervisevalem
Faber,A. Õed ja vennad rahuajal: kuidas aidata
Petzold,L. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon
Põldma, K. Vanaemade vaibad:tee järgi ja katseta
Collins,J. Vaene väike lipakas tüdruk
Laanmäe,Kaja Tark jalgrattur: jalgratturi liiklusõpe
Vine,B. Sünnipäevakingitus
Sepp,A. Sädemed tuha all.
Saksatamm,M. Ruubert, lohe ja laevaposid
Tomusk,Ilmar Pöörane puhkus Parakatkus
Anslan,E. Pasknääride vandenõu
Schätzing, Fr. Parv. 1
Schätzing,Fr. Parv 2
Mänd,H. Nõgesed ja nartsissid
Eelrand,H. Mida te kogu aeg lõkerdate?:100 põhjust
Künnapas,H. Lõpupidu
Rollins,J. Luude kaart
Roht,U. Lehtpuud[käsiraamat].I osa
Perrin,D. Kust valutab?:maaloomaarsti järgmised
Thunberg,K. Kunagi ma räägin oma emast
Kaimio,T. Koos hobusega
Puhk, Õ. Komissar Reks.[politseikoera seiklused]

Uued raamatud aprillis

Smith,T.R. 44. laps
Ajast, mis pole minevik:
Jannsen,J.V. Albikära Ants
Armastuse allikas
Heinsaar, M. Ebatavaline ja ähvardav loodus
Claudel,P. Hallid inged
Cookson, C. Hamilton
Cookson, C. Hüvasti Hamilton
Lazarides,L. Hea tervis supikausist
Piiri,R. Helmekeed
Roth,P. Igamees
Ammas ,A. Kaie Kõrb: unistuste nimel
Toomet, T. Karu Lillekäpa töö-ööd
Volkonski,P. Karukell ja kellakäru
Kiin, S. Kas Ameerika on olemas?: kirjad Madison
Dahl, R. Kiisu-kiisu: jutte
Gailit, A. Klounid ja faunid.Följetonid
Yrsa Sigurdardottir Kolmas märk

Esseekonkurss "Pilt ja sõna"

Eesti Lugemisühingu esseekonkurss „Pilt ja sõna“

Lugeda ja oma lugemiselamusi teistele jagada meeldib paljudele õpetajatele – seda näitas Eesti Lugemisühingu mullune esseekonkurss „Lugemine on nauding.” Parimate kirjutistega saab tutvuda Koolielu portaalis (http://koolielu.ee/pg/info/readnews/94962).
Ka käesoleval aastal korraldab Eesti Lugemisühing esseekonkursi.
Igaühe elus on olnud raamatuid, milles mõjuva sõna kõrval on ka ilmekas foto või illustratsioon. Just sellistest elamustest ootame kirjutama kõiki koolide, lasteaedade ja huvikoolide õpetajaid teemal „Pilt ja sõna.”
Esseed (pikkus kuni 3 A4 lehekülge) palume saata 1. maiks 2011 meiliaadressile heli.prii@gmail.com

Parimate tööde kirjutajaid tunnustatakse 8.-10. juunil 2011 Tallinna Ülikoolis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Pilt ja tekst.” Infot konverentsi programmi kohta saab Eesti Lugemisühingu kodulehelt www.lugemisyhing.ee

Eesti Lugemisühingu juhatus
reading@tlu.ee
www.lugemisyhing.ee
tel: 52 65 305

Muinasjutt pildis

Raamatukogus on üleval meie valla lasteaedade joonistused.
Tulge vaatama!
Näitus jääb ülesse emadepäevani.

Koolivaheaeg! Kevad käes!

Koolivaheaeg!
Armsad mudilased, saame kokku raamatukogus 24.03.2011 kella 15.00 - 16.00ni.Loeme muinasjutte.
Meenub Ott Arderi raamatust Metsapoolne lk.29 Lauluke

Elu on täis muinasjuttu,muinasjutt täis elu.
Kindlad piirid kaovad uttu, jäävad rõõm ja valu.
Lootusetus olukorras ainult loota tasub.
Mõne lihtsa rõõmu võti laulukeses asub.
Kribrele-krabele-bumps!
Kook kadus laualt karlumps!
Kribele-krabele-bumps!
Põrsast ei ähvarda mumps!
kribele-krabele-bumps!
Riimub ei riimu-riimumps!

Klassid raamatukogus

Vana-Vigala Põhikooli 1.klass ja 2.klass külastasid raamatukogu.Tutvustasin uudiskirjandust, Heljo Mänd sai veebruaris 85 - tema raamatutest vestlesime, esmaspäeval 14. märtsil on emakeelepäev. 02.04.2011 on Rahvusvaheline Lasteraamatupäev, kuidas me tähistame seda.
Õpetaja Krista tegi viktoriini, kuidas õpilased olid omandanud teadmised. Lapsed olid tublid. Kes soovis ,sai laenutada raamatuid koju.

Teatrikuu

Märts on teatrikuu ja meil oli külas Katrin Karisma.Paar tundi möödus kiiresti.Tema elulooraamat on loetud enamusel, aga küsimusi jätkus teatrist, rollidest , poliitikast. Aitäh kõigile.

Märts teatrikuu

Ilmunud on palju raamatuid näitlejatest, teatrist."Märts teatrikuu" Raamatute väljapanekust on võimalik valida lugemiseks...
Mati Unt "Theatrum mundi"
"Kandiline Kaarel Ird"
Mari Tarand "Ajapildi sees"
M.Kilumets "Kersti Kreismann"
Õie Orav "Väino Aren"
Ene Rämmeld "Elu on selline"
Dajan Ahmet "Näidendid ja artiklid"
Hermaküla
Pille-Riin Purje "Krjukov"
Tule ja vaata veel raamatuid, mida tasub lugeda.Valik on mitmekesine.

Heljo Mänd 85

11. veebruaril saab 85 aastaseks tuntud lastekirjanik Heljo Mänd.Ilmunud on romaane,proosaraamatuid ja luulekogusid.(Tema luuletus)
Luulekogust "Emamaa ja isajõgi" lk.74
Loomatohter
Hädas on loomatohter,
täna on tööd nii rohkelt.
Kaeblikult määgib lammas,
nüri ta silmahammas.
Jänesel lõhkine mokk.
pardil laberik nokk.
Kutsikal lontis on kõrv,
kitsel on mõrane sõrg,
põrssal kärnas on kärss.
Nudi on härjavärss,
konnal on kõverad jalad,
jalutud aga on kalad.
Hundil on nägu kriimlik -
teiste seas hulkuda piinlik.
Kaebusi kuulab tohter,
tõbiseid lahkesti kohtleb.
Hea sõna on hüva ravim,
hea sõnaga terveks kõik ravib.

Näitus "Kas inimene on looduse kroon või osake loodusest?"

Palju ilusaid ja õpetlikke raamatuid on ilmunud loodusest, loomadest, puudest ja taimedest. Õpime märkama loomade jälgi, ära tundma nende välimust ja leidma nende salajasi peidukohti.
Kes on see väike lind pruuni pealaega? Kas ta põse peal on must laik? Varblane.
Kas Sa teadsid ,et Kärbi jahiala on tavaliselt kuni 16 jalgpalliväljaku suurune, et ta jookseb 32 km tunnis jne.
Maailmas on umbes 100 000 liiki puid. Mitmekülgne haavapuu Vt. Rein Kuresoo "Loodus on lähedal" lk. 127. Kuidas saada puudelt abi ja kuidas puud inimesi mõjutavad?Vt. "Puu annab elujõudu"
Kuidas suhtuda ravimtaimedesse?
Raudsepp,L. " Tarvilikke taimi aias ja aia taga"
Loodus elab nii nagu meiegi. Usume, et puud, taimed ning kõik muu meie ümber on elus, siis ütleme, et loodus on hingestatud.
Tule vaatama näitust, laenutama.

Lugejad soovitavad...

Haigla
Avo Kull
Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.

Nagu romaan
Daniel Pennac
Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamisel.

Lugejad soovitavad...

Venemaa autori Jevgeni Griškovetsi dünaamilise ja väga tänapäevase romaani „Särk“ minajutustaja on provintsist pärit noor arhitekt, kelle silme läbi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate süžeepööretega romaani tegevus toimub ühe ööpäeva vältel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu käes piinleva peategelase teravapilgulised.

Jevgeni Griškovets “Särk”
Varrak, 2010. 181 lk.

” üks võlusid on selle mõnus, jerofejevlikult-dovlatovlikult lõbus ning veidi lapselikult lihtne ja aus stiil: “Vasak tagumine kumm oli tühjaks läinud ja mingi aja jooksul olin ma tühja kummiga sõitnud. [–] Nii väga oleks tahtnud väga valjusti vanduda, ning veel autole jalaga virutada ja seda taguda… Ja ma tegingi seda kõike jalamaid… Kohe pärast seda tekkis tahtmine kõik sinnapaika jätta ja jooma minna, aga seda tuli juba aegamööda teha” (lk 40).
See, mis juhtub, pole – nagu paljudes heades raamatutes – isegi nii oluline. Sest kui palju ikka saab juhtuda ühe armunud Moskva arhitektiga ühe, mis siis et pika päeva jooksul? Nagu ikka, toimub põhiline peategelase peas. Too seikleb särki vahetamata eri liiklusvahenditega mööda linna, satub autoavariisse, osutub jälitamise ohvriks, ei söö, teeb natuke tööd ja loomulikult läheb jooma.
Öelda, et “Särk” on suurepärane moodne armastusromaan, pole absoluutselt piisav, ehkki täiesti korrektne väide. Lauri Leisi tõlgitud Griškovets kirjutab paremini kui suurem osa kirjanikke. Näiteks armastusest, millest ei ole lihtne kirjutada (ja oi, kui paljud on proovinud!). Romaan on eneseirooniline, väga aus, äratuntavate ja usutavate, kuid samas tihti ootamatute mõtte- ja tundekirjeldustega tõeliselt ilukirjanduslik armastusromaan.
Sundkäitumuslikust armumisstaadiumist on muidugi kirjutatud varemgi ja väga palju. Aga tavaliselt on kirjutajad naised ja liiga tihti on need teosed kehvemapoolsed “sopakad”. Griškovets seevastu oskab kirjutada elegantselt ning kartmata paista tobe: “Tean suurepäraselt, et muidugi pole vaja (Talle – M. T.) helistada. Sellel pole absoluutselt mitte mingit mõtet! Pärast selliseid kõnesid hakkab ainult halvem. Kusjuures igal juhul. Näiteks, sa ei pidanud vastu ja helistasid. [–] Ja sulle ei vastatud! [–] Miks ta ei vastanud? Ei tahtnud vastata? Ei kuulnud helinat? Jällegi – miks?” (lk 29). Tuttav tunne, palju kordi loetud ka. Aga sellele naisele, pandagu tähele, tahab Sanja kinkida taskulampi! “Küllap on hea naine! Mingile lollile taskulampi ei kingita” (lk 75) kommenteerib otsust Sanja sõber Maks.
Ehkki selleski teoses on astutud vähemalt ühte ämbrisse, millesse armastusromaanide autorid üsna tihti astuvad – peategelase ihaldusobjektile viidatakse vaid kui Temale –, ning lisaks jäävad veidi õhku ka rohked unenäolised sõjameenutused ja -kujutlused, võin kindlasti öelda, et need venelased ikka oskavad.

Uut Eesti kirjandust

Kender,K. Comeback
Kull,A. Haigla
Isa on ilmasammas
Vadi,U. Kirjad tädi Annele
Leesalu,D. Mahajäetud maja
Eelrand,H. Pasodoble
Luik, V. Varjuteater
Narusk,M. Võta päev sülle!
Klettenberg,R. Minu Ungari

Küünlapäev raamatuga

Teabekirjandus.
1001 nippi ja nõuannet
Mägi,E.101 eesti lindu
Aav,T. Aplaus teile
Blackplaint,T.Eesti punk 1976-1990: anarhia ENSV-s
Price,J. Harjutusi igal pool ja igal ajal
Eesti sõjaajaloo teejuht.
Kabur,A. Meite Muhu mustrid.
Raud,A. Kiri kari
Kalender 2011
Gallagher, M. Meie unistuste reisid
Kaljusto,J. Norra ausalt ja avameelselt
Kasak,E. Mälestusi
Juul,J. Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem
Arme, L. Ma olen elanud
Koppel,A. Kevade.Suvi.Sügis:
Rõss,K. Laineline elu: ansambel Laine50 :
Genno,K. Nastja tarkuste raamat

Sisukas kohtumine.

Peagi lõpeb jaanuar. Juba kuu aega oleme olnud aastas 2011.Teisipäeval,18.01 kohtusid meie lugejad Mart Laariga Kivi-Vigala Külakeskuses.Ta tutvustas oma uuemaid raamatuid. Näitas filmi "Soviet Story", mis näitas kommunismi kuritegusid.
Vanemad inimesed on ise üle elanud, aga nooremad ei kujutanud ette selliseid sõja koledusi.
Väga sisukas õhtu mõõdus kiiresti.Osteti tema raamatuid, võeti autogramme.