esmaspäev, 21. august 2017

Registreeruge!

Kasutaja Astra Polma foto.

Kogukonna tegemisi!

MTÜ “Jätkusuutlik Vana-Vigala” käis puhta vee teemapargis

Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osasaama
JAAN VISKA
Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida; seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt. Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt, varem paljuski meenutati 1967 aastal peamiselt Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal möllanud augustikuu tormi.
Teel Lääne-Virumaale nägime tee äärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames; teel Maie Üürike tegi osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga. Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt; puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse siin on puhta vee kodu. Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938 aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996 aastast kuulub eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Lääne-Viru ja Järvamaa piirimaile rajatud park hõlmab 90 hektarit. Teemapark on haruldane mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialale on haruldane lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rolli veab Ökokratt juhatuse liige Priit Adler. Arendaja soovib tutvustada puhta vee teket ning selgitada kuidas sõltub veest elu. Kohtumine 764 aastases külas leidis aset tuulegeneraatori all 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA rahastanud Eesti Energiast sõltumatu päikese- Ja tuuleenergial toimuvat elektrivarustust (üksikus maakohas õige lahendus). Keldri taga olid 60 päikesepaneeli 60 kraadise nurga all, niiviisi langeb lumi talvel paneelidelt. Päikeseenergiat koguti keldris asuvatesse geelakudesse. Elektrikaablit on paigaldatud 3000 meetrit. Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende õppematerjaliga ja QR koodiga kontrollposte. Nägime milliseid võimalusi pakub pärandkultuuri objekt metsapark: nimetan ligi 200 aastast kaske paksu korbaga, seelikuga pärna, lohukivi, 49 setimeetrise läbimõõduga pihlakat. Pargis saime välja öelda Relve poolt Vigalas nähtud: ühes grupis kasvavad pärnad on sirgunud kännuvõsudest. Imetlesime maakividest kerkivat uut õppehoonet. Jõudsime Meelteaeda. Teame, kui vajalik on aed südame tegevuse, hinge ja vaimu korrashoidmisel. Saime oma viite meelt rakendada: nägemine, aiailu; kuulmine, tuulekell oma pooltoonidega; haistmine ja maitsmine, maitsetaimed; kompimine, terrassid. Oma rühmapildi jäädvustasime ikkagi meelteaias. Jõudsime tutvuda mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilased ei ründa. Mesilaste tegevused ajas erinevad, algul koristaja, siis tootja, seejärel tööline, lõpuks valvur. Kui head on isamesilased: pole astelt. Mesilastarud asuvad juba koristust ootava rapsi põllu ääres Sealmail pidi hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel olema. Jõudsime jälgida- imiteerida veeringkäiku; süüdata lõket telgis; kuulata perekonna ajalugu. Siinjuures ei saa nimetamata sellist nime nagu Ründo Mülts, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991 sündinud noormees alustas vanavara kogumist 10 aastaselt, rajas Päinurme koduloomuuseumi, mille kohta öeldakse tema köitev elusus on muidu justkui jumalast unustatud piirkonnas. See on näide sellest, kui otsustav võib olla noorte roll. Teisalt saime osa ühe küla käekäigust, algab viidamajandusega, kultuuri- ja ajalooobjektid tähistud infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, aluseks arengukava ning külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike koostöö. Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha ja korrati, teenitud rahal on õige väärtus. Tänasime meiega koosveedetud aja ja ilusa õppepäeva eest Priit Adlerit. Uute kohtumisteni oli korraldajate Maie Üürikese ja Helbe Klissi soov. Koolinoored eelkõige, rääkimata vanematest, olete igati oodatud vee teemaparki, kus eelmisel aastal olnud ligi 6000 külastajat; sel aastal tõusvat 10000–i. Tänuga tehtut kirjeldamas Jaan Viska.

Vigala kohtub esmakordselt kõrgtehniloogiliste rallivaablastega. Aammulahkunud lehmade ammumiskajas.

Kasutaja Ott Jeeser foto.
 Varudroonid varupõhupallil — in Vigala.
 Võistlejad sööstmas üle saja kilomeetri tunnis — in Vigala.



Kasutaja Ott Jeeser foto.
Kasutaja Ott Jeeser foto. 
Sellelt kiiruselt on lootusetu pildi peale saada — in Vigala.

Kasutaja Ott Jeeser foto.

Kasutaja Ott Jeeser foto. 
Süit võistleja silme läbi — in Vigala.


Kasutaja Ott Jeeser foto.
Kasutaja Ott Jeeser foto.
 ..millest saab osa ka pealtvaatajad enda vastuvõtjaga. — in Vigala.
 Välja antud tänumeene kohalike droonientusiastide poolt. — in Vigala.

 Kasutaja Ott Jeeser foto.

20.august Vigalas

Ott Jeeser Video sõidult. Ei ole kasutatud kiirluupi :D
https://youtu.be/Pf8zE76kCLI

Sõidab Meelis. Muusika: Kursa https://kursa.bandcamp.com/

kolmapäev, 16. august 2017

Teade!


330. a.

Kasutaja Astra Polma foto.

Suviseid tegemisi Jaan Viska pilgu läbi!



Avagem enam oma koduväravaid, et linlased saaks maale tulla.
Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid võimalusi pakkuv avatud talude külastusel, siis  Vigala 43 liikmelise reisirühmana haarasime võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu, mis peamine raudkivid korjati sealt-samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks.  Austust ja lugupidamist vääriv külastus presidendi vastu on inimlik  Eesti Vabariigi 100-nda aasta künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt maaelu minister Tamm on toonud strateegia koolikavasse, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C.R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on „.  Ringsõit hõlmas kuute talu, seega külastuskordi rühma peale 258, nii palju statistikat. Esimeseks vastuvõtjaks Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus üks ajalooline fakt, ta on sündinud 17. Juunil 1940, see on päev, mil Venemaa väed tungisid Eestisse. Enne Lõunat Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud,  mil omandas doktorikraadi geoloogias.  Meile tutvustab talu tagasisaamise lugu, keeruliseks tegi maaparandusetööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal vähe viljakas. Seepärast peab õigemaks kasvatada musta sõstart. Sel aastal kevadkülm rikkus hea saagi korjamise võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea.  Marju kasvatab kolmel hektaril. Samas leiab, et alati pole kasulik marju kokkuostu viia, toodangut tuleks väärindada. Toota mahla, siirupit, veini. Seda ta teebki. Tööstuslik tootmine  ei ole tema jaoks, temale meeldib ise asju teha ja uurida ning katsetada ligikaudu 40-e sordiga.  Perenaine lausub, kel endal sõstraid pole, tasub ühendust võtta. Tori Siidritalu lugu.  Karmo ja Veranika Haas asusid elama maale 2014 aastal, et rajada oma siidri- ja veinitalu. Kohapeal perenaine korraldab siidrite degusteerimist küünikohvikus, peremehega tegime ringkäigu 20-l hektaril viinamarja ja õunaaias, lõpuks peatusime tootmishoones, mis ümberehitatud laudast;  laut olla kolhoosiajal moldaavlaste tehtud, kelle peamiseks tööriistaks kirves. Peremees on õppinud pookima, ise puid kasvatama ning jagab õpetusi teistele huvilistele. Loomulikult pere teeb kõike, alates ehitamisest, mahla tegemisest, pudelitesse villimisest ja etikettide pealepanekuni. Küünikohvik töötab kevadest oktoobrini. Pererahvas katsetab õunasiidriga, sest toit ja vein käivad käsikäes. Tore et  õllepruulikodadele  on lisaks tulnud siidrikojad.   Meenus teinegi ütlemine „Üks maakoht ilma õunapuu ja lilleaiata on nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata. Jäi soovida edu noorele perele tema ettevõtmistes. Suure  tee lähedalt leidsime järgmise külaliste kogunemiskoha Panga hobitalu.  Talus saab tutvust teha küülikute, lammaste, kanadega, partidega, kalkunitega. Püüavad suure pere jaoks ise võimalusi luua. Väikeses tootmistalus töötavad õed Aulika ja Anne-Ly Olgo. Mäletame neid eelmise aasta Maahommikust, kus nad kirjeldavad elu kodukohas pärast seiklemisi Ameerikas. Kõigepealt oli see talu väga hea peatuskoht lastega peredele, sest lapsi huvitavad eelkõige loomad. Sel päeval oli pereliikmed ametis külalistele toidu pakkumisega. Olime õnnelikud, et seal peres oli hea  lõunatada. Talu ümber ainult 5 hekatarit maad, lisaks eemalt paistsid vanad tootmishooned. Näidati  rajatud vaarikaistandust, kus kevadkülm võttis saagi saamise võimaluse. Nüüd  tuleb uusi  paremaid võimalusi leida.  Edasine teekond viis Tahkuranna, kasvava elanikkonnaga valda, mitmete ettevõtjate juurde. Peagi olime Pärnumaa Ahti Tedremäe Thormani sepipajas. Sepatööd tehakse 20 aastat. Rauataltsutamine mehele meeldib, ei ole läinud muudele avarustele. Tedremäe arvab, et kutsekooli õpilastel on väike praktikakogemus, ei saa tööga  hakkama.  Ootaks enamat. Riiulitel näeme mitmeid sepiseid, suveniire, sisustustarbeid, ehituses tooteid mitmetele ehitusprojektidele. On võimalik osta kingituseks meeneid. Isetegemine ja nupukus on hoidnud sepatöö nõutaval tasemel. Sepikojas oli võimalik rauda taguda, valmistada esimese tööna sepanaela. E-pood pakub käsitöömeistritele müügivõimalusi.  Uulus mesinike kohtumine Maarika Puusepa pool. Tänapäeval on päris palju räägitud  mürgitatud mesilastest, Pärnumaal pidid mesilastele korjeks head tingimused olema. Meeldiv  tõdeda. Nägime mee tootmist, kuulsime lugusid meepõhistest toodetest, mesilasvahast -  küünaldest. Saime mett maitsta, osta koduteele kaasa. Sealne mesinik hindab väga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Mesilasperesid 130 ringis. Talvel tegeldakse vahaküünalde valmistamisega. Puusepp on iseõppija, mesindus on väga traditsiooniline eluala, pole jänni jäänud.  Meetootmine on perele elatusallikas.  Peavad „itaaliamesilasi“. Mesilasmürk aitab liigesevalude vastu, on soovitanud sõpradele. Meel on väga palju häid omadusi, kõlbab toiduks kui ka raviks ning lapsi tuleks harjutada mett sööma. Oluline on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, rabadest, metsadest.  Selle eest tasub seista.  Annan  ühe retsepti: külmetuse korral riivitud küüslauk meega 1:1; võtta kolm korda päevas. Viimane ettevõte, mida külastame on Liha ja Suits, juhiks Tauno Värk. Lõuna-Euroopa lihalettidelt  saadud head maitseelamused panid alguse Tahkuranna ettevõtmisele Laadi külas. Lihatoodetel võiks olla piirkondlik eripära.  Toote valikust leiab kolme erineva lisandiga suitsuvorsti, sinkvorsti, Krakovi vorsti, suitsuliha, vinnutatud veiseliha. Nimetusi jätkub. Õue letil oli võimalik toodangut maitsta ja tasuta kohvi kõrvale juua, alles siis keldrisse minna kaupa tegema. Kinnitus teadmine, Igal juhul väärt ettevõtmine.   Paar rida kohapealt. Tahkuranna vallas 9 küla, neist Laadis elab 400 inimest. Külas tegutseb 32 OÜ, 9 FIE ja 4 MTÜ. President Päts on pärit tegusast piirkonnast, praegu tuntumad Jõulumäe Tervisekeskus ja Lottemaa. Vigala rühma nimel tänan Pärnumaa ettevõtjaid toredate kohtumiste üle, päev kulges edukalt ja igas kohtumispaigas jätsime vastuvõtjatele Vigala tatratooteid,  maitsvat teed ja Vigala kirjaniku Kaie Bergmanni raamatu.  Uute kohtumisteni.  Jaan Viska